Avelinius-Friedemann Tõnisson
Avelinius-Friedemann Tõnisson (20. jaanuar 1878 Vana-Vändra, Pärnumaa – 4. aprill 1959 Türi, Järvamaa) oli eesti kaupmees, fotograaf ja kandlemeister.
Elulugu muuda
Tõnisson sündis koolmeistri ja kirjamehe Mats Tõnissoni esimese pojana Vana-Vändras.
Pärast abiellumist 1899. aastal asusid nad naisega elama Türile, kus Tõnissonist sai aktiivne fotograaf, kauplusepidaja ja kandlevalmistaja.[1]
Avelinius Tõnisson suri 1959. aastal ja on maetud Türi Saunametsa kalmistule, tema kalm on nimetatud kultuurilooliseks hauaks[2].
Töö muuda
Avelinius Tõnisson oli Türil tuntud mitme tegevusala poolest, kuid alates 1930. aastate teisest poolest jäi tema peamiseks alaks fotograafia. 2013. aastal avati elutöö eest tema kunagisel majal (Vainu 9) mälestustahvel, tähistamaks Tõnissoni 135. sünnipäeva.[3]
Fotograafia muuda
Fotograafina alustas Tõnisson tööd juba oma isa kõrvalt, kuid oma esimese iseseisva fotoäri avas ta 1905. aastal Türil Kaare tänaval. 1912. aastal valmis Tõnissonidel Vainu tänaval oma maja ja 1923. aastal ehitas ta koduhoovile oma isikliku klaasseinaga ateljee, kus linnakodanikke pildistati.[3] Teda peeti üheks Türi oma aja kolmest suurest fotograafist, nn Türi triumviraadist Tõnisson-Treufeldt-Essenson.[1]
Tänu Avelinius Tõnissonile on säilinud suhteliselt palju fotosid Türist ja lähikonnast 20. sajandi algusest kuni II maailmasõja puhkemiseni, seepärast on teda peetud möödunud sajandi Eesti üheks olulisemaks fotograafiks.[4]
Fotograafiaga tegeles Tõnisson kuni 1950. aastateni, kui ta nägemise kaotas.[5]
Kaubandus muuda
Kaupluse jaoks üüris Tõnisson ruumid raudteejaama taha telliskivihoonesse, kus algul müüdi peamiselt ainult kandleid. Peagi nimetati pood ümber Avelinius Tõnissoni kaubamajaks, kus müüdi lisaks kanneldele ka muid muusikariistu, grammofone, elektrilampe, foto- ja raadiotarbeid, jahipüsse, kalastusvahendeid ning jalgrattaid. Ärimehena peeti Tõnissoni alati ausaks ja korrektseks, kes pidas klientide rahulolu olulisemaks kui müügitulu.
1930. aastate teisel poolel vähendas Tõnisson äritegevust ning ostis Viljandi tn 5 majast poole, mille ülakorrusel olid eluruumid ja allkorrusel paiknes kauplus, kus müüdi peamiselt värve ja rohtusid.[5]
Kannelde valmistamine muuda
Huvi kannelde ja nende valmistamise vastu tekkis Tõnissonil juba sünnilinnas tänu vend Ustusele, kellega koos hakati valmistama populaarseid Vanemuise kandleid, mida hiljem hakati tootma ka Tallinna klaverivabrikus.[6]
Alguses telliti kõlakastid ja teraskeeled Saksamaalt ning piirduti pillide kokkumonteerimisega. Hiljem hakkas Tõnisson aina rohkem kasutama omavalmistatud detaile ning pärast keelte valmistamiseks vajaliku tööpingi hankimist ehitati kandled täielikult kohapeal.
Soovides paremaid pille valmistada, tekkis kontsert-Vanemuine, mis võimaldas mängida keeruka helikeelega muusikapalu.[5]
Raamatud muuda
- "Mesilaste kaswatus : Õpetus, kudas mesilastest kõige suuremat kasu ja rikkust wõib saada" (toimetaja) (1896)
- "Aedniku kool : Tarwiline õpetuse raamat kõikidele, kes omas aedas wiljapuid, lillesid ja aeawilja tahawad kaswatada" (1897)
- "Avelinius Tõnisson'i "Vanemuise kandle" mängimise ja hääldepanemise õpetus" (1938)
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Tõnisson, Avelinius-Friedemann : Arhiivimoodustaja ajalugu". archivesportaleurope.net. Vaadatud 19.5.2017.
- ↑ "Avelinius Tõnisson". haudi.ee. Vaadatud 19.5.2017.
- ↑ 3,0 3,1 Türi vald (27.5.2013). "Türi päevapiltnikule avatakse mälestustahvel". eestielu.delfi.ee. Vaadatud 19.5.2017.[alaline kõdulink]
- ↑ "Türil avati päevapiltnik Avelinius Tõnissoni mälestustahvel". ERR. 29.05.2013. Vaadatud 19.5.2017.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Teet Reier (2.10.2015). "Türi valla suurkujud: Avelinius Tõnisson". Türi Rahvaleht. Vaadatud 19.5.2017.
- ↑ Külli Org (2013). "Kromaatilise kandle õpetus Eesti muusikakoolides" (PDF). Magistritöö.