Avalik teenistus

Avalik teenistus on töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis. Eesti Vabariigis sätestab avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi Avaliku teenistuse seadus (lühend – ATS), [1]mis võeti Riigikogu poolt vastu 13. juunil 2012. aastal ning kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja 28. juunil 2012. aastal.[2]

Kõik avaliku võimu teostajad, peavad oma tööd tehes lähtuma 2015. aastal heaks kiidetud Avaliku teenistuse eetikal, mille eesmärk on ametnike põhiväärtuste ja ametnikueetika tugevdamine.[3]

Eetikakoodeks toob välja, et hea ametniku olulisemad väärtused on:

  • Seaduslikkus – ametnik lähtub oma tööd EV põhiseadusest ja seadustest
  • Inimesekesksus – ametnik on rahva teenistuses ja tegutseb vastutustundlikult, mõistes, et tema otsustel on mõju inimestele ja ühiskonnale.
  • Usaldusväärsus – ametnik teostab avalikku võimu ainult enda huvides ja hoidub tööpostil teatavaks saadud informatsiooni kasutamisest erahuvides
  • Asjatundlikkus – ametnik tegutseb oma töövaldkonna parimates teadmistest ja oskustest lähtuvalt ning hoiab end kursis tööülesannete täitmiseks vajalike arengutega.
  • Erapooletus – ametnik hoidub tegevustest või olukordadest, mis võivad seada kahtluse alla tema erapooletuse tööülesannete täitmisel. Lisaks hoidub ametnik kingitustest, soodustustest ja teenetest, mis võivad seada kahtluse alla ametniku erapooletuse.
  • Avatus ja koostöö – ametnik teostab võimu viisil, mis on läbipaistev ja arusaadav ning ametnik peab selgitama ja põhjendama oma tööalaseid otsuseid. Lisaks peab ametnik kaasama huvirühmi ja avalikkust neid puudutavate otsuste ettevalmistamisel, tegemisel ja elluviimisel.[4]

Eesti avalik teenistus

muuda

Eesti Avalikus teenistuses töötavad nii ametnikud kui ka töötajad:

Ametnikud on isikud, kes on nimetatud ametikohale, millega teostatakse avalikku võimu. Ametnikele on setud mitmeid lisanõudeid ja tegevuspiiranguid, mis nende elu pärsivad. Ametnik on riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Erinevat liiki ametnikele kehtivad nende töökohtade tõttu erisused, mis on sätestatud avaliku teenistust reguleerivates eriseadustes.

Töötajad on isikud, kelle ülesanne on toetada avaliku võimu teostamist. Sellised töötajad on  näiteks raamatupidajad, personalitöötajad, IT-töötajad ja teised isikud. Töötajate töösuhet asutustega reguleerib töölepingu seadus.

Kõik vabad ametikohad täidetakse avalikus teenistuses reeglina avaliku konkursi, korras, mistõttu on kõigil võrdsed võimalused kandideerimiseks.[5]

Eestis oli 2022. aasta seisuga 27 935 avaliku teenistujat, mis teeb 2,8% tööealisest elanikkonnast. Riigi ametiasutustes töötas 2022. aastal 22 418 inimest ning KOV ametiasutuses 5 517 teenistujat. Võrreldes aasta varajasemaga vähenes kogunäit 489 teenistuja võrra, mis toimus peamiselt tänu asutuste tööde ja struktuuride ümberkorraldusele. Personali voolavus 2022 aastal oli 16,4%.[6]

Eesti Avaliku teenistuse palgad

muuda

Ametnike palkade avalikustamist Eestis koordineerib rahandusministeerium, mille tarbeks koostatakse avaliku teenistuse personali- ja palgaanalüüse. Selle tarvis avalikustab rahandusministeerium iga aasta 1. mail kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste palgad. Vastavalt Avaliku teabe seaduse §35 lg 1 p31 ja muude eriseaduste alusel ei avalikustata palgaandmeid suure osa välisministeeriumi ja kaitseministeeriumi valitsemisalal olevast koosesisust.[7]

Eesti teenistuja 2022. aasta keskmine kogupalk oli 2072 eurot kuus, mis oli ligemale 11,9% kõrgem, kui aasta varem. Ametiasutustes töötavate inimeste keskmine kuupalk oli 2138 eurot ning KOV ametiasutuses töötavate teenistujate keskmine palk oli 1821 eurot kuus. Samas Eesti keskmine kuupalk 2022. aastal oli 1685 eurot. 2022. aastal tõusis ametnike keskmine palk rohkem, kui seda tegi riigi keskmine palk (+11,9% vs 8.9%).

Riigi ametiasutuste seas on kõrgeim palgatase ministeeriumites ning põhiseaduslikes institutsioonides ning Riigikantseleis. Ministeeriumitest maksis 2022. aastal kõrgeimat palka justiitsministeerium ning madalamat palka keskkonnaministeerium. [8]

2023. aasta 1. aprilli seisuga teenis riigiasutustes kõrgeimat palka Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa, kelle põhipalgaks oli 8422 eurot. Talle järgnes peaminister Kaja Kallas 8318 euroga ning Liina Naaber-Kivisoo 8110 suuruse palgaga.[9]

Euroopa Ühenduste avalik teenistus

muuda
Aita täiendada seda artikli alaosa!

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda
  1. "Avaliku teenistuse seadus–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 5. detsembril 2023.
  2. "Avaliku teenistuse seadus–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 5. detsembril 2023.
  3. "Avaliku teenistuse eetika | Rahandusministeerium". www.fin.ee. Vaadatud 5. detsembril 2023.
  4. "Avaliku teenistuse eetika | Rahandusministeerium". www.fin.ee. Vaadatud 5. detsembril 2023.
  5. Rahandusministeerium. "Avalik teenistus | Eesti.ee". www.eesti.ee. Vaadatud 5. detsembril 2023.
  6. Avaliku teenistuse 2023. aasta aasta aruanne. https://www.fin.ee/media/9643/download
  7. "Personali- ja palgastatistika | Rahandusministeerium". www.fin.ee. Vaadatud 5. detsembril 2023.
  8. Avaliku teenistuse 2023. aasta aasta aruanne. https://www.fin.ee/media/9643/download
  9. "Personali- ja palgastatistika | Rahandusministeerium". www.fin.ee. Vaadatud 5. detsembril 2023.