Austria Vabaduspartei

Austria Vabaduspartei (saksa keeles Freiheitliche Partei Österreichs, FPÖ) on paremkonservatiivne, rahvuskonservatiivne ja parempopulistlik partei Austrias. Varem ühendas ka liberaalset leeri (mis vastandus sõjajärgsetel aastatel ühelt poolt Austria Sotsiaaldemokraatlikule Parteile, teisalt kristlik-konservatiivsele Austria Rahvaparteile).

Partei loodi aastal 1956, partei esimene esimees oli endine SS-ohvitser Anton Reinthaler, kuigi partei ei propageerinud paremäärmuslikku poliitikat. Pikka aega oli partei Austria kolmas partei, saades riiklikel valimistel ligikaudu 200 000 – 300 000 häält, samal ajal kui sotsiaaldemokraadid ja Rahvapartei said mõlemad umbes kaks miljonit häält.

1980. aastal sai partei esimeheks Norbert Steger, kes proovis parteid kohandada Lääne-Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei sarnaseks. Kui 1983. aasta parlamendivalimistel kaotasid sotsiaaldemokraadid enamuse, moodustasid nad FPÖga koalitsiooni. Kuid samal aastal võttis partei Kärnteni haru üle Jörg Haider. 1986 Innsbruckis toimunud parteikonverentsil valiti parteiliidriks Haider, ja partei hõivas praeguse parempopulistliku niši. Seetõttu eraldus 1993. aastal FPÖ liberaalne fraktsioon ja lõi Liberaalse Foorumi (LiF), mis jäi aga poliitiliselt tähtsusetuks. Peale Haideri valimist parteiliidriks otsustas kantsler Franz Vranitzky koalitsiooni lõpetada ja saatis parlamendi laiali, peale uusi valimisi moodustas ta uue valitsuse hoopis Rahvaparteiga.

1989. aastal toimunud Kärnteni maapäeva valimistel aga kaotasid sotsiaaldemokraadid oma pikaajalise enamuse, uue valitsuse moodustas hoopis teiseks tulnud Haider koos Rahvaparteiga. Kuid 1991. aastal maapäeva debati ajal, kui üks sotsiaaldemokraat kritiseeris Haideri plaani töötu abiraha vähendamiseks, vastandades seda Kolmanda riigi poliitikale, vastas Haider, et "Kolmanda riigi ajal oli korralik tööhõivepoliitika", mispeale sotsiaaldemokraadid ja Rahvapartei hääletasid ta umbusaldushääletusega kantsleri kohalt maha ja moodustasid uue koalitsiooni eesotsas Rahvapartei asekuberner Christof Zernattoga.

1999. aasta oli parteile edukas: 7. märtsil toimunud Kärnteni maapäeva valimistel võitis partei enamuse ja Haider valiti uuesti kuberneriks. Samal aastal 3. oktoobril toimunud riiklikel valimistel tuli partei sotsiaaldemokraatide järel teiseks ja moodustas koalitsiooni kolmandaks tulnud Rahvaparteiga, mis tekitas mujal Euroopas pahameelt, Austria vastu seati üles sanktsioone. Kantsleriks sai Rahvapartei liider, endine asekantsler Wolfgang Schüssel, Haider astus parteijuhi kohalt tagasi ja jäi Kärtneni kuberneriks, uueks asekantsleriks valiti Vabaduspartei liige Susanne Reiss. Koalitsiooni jätkati peale 2002. aasta valimisi, kus partei kaotas ligi kaks kolmandikku oma kohtadest.

2005. aastal partei jagunes: Haider koos oma toetajaskonnaga lahkusid ja moodustasid uue partei Allianss Austria Tuleviku Eest (Bündnis Zukunft Österreich), ka Schüssel kohandas koalitsiooni ümber, seda jätkati nüüd BZÖga. Uueks partei esimeheks sai Heinz-Christian Strache.

2009. aastal lahkus BZÖ Kärnteni haru riiklikust parteist ja nimetas end ümber Kärnteni Vabadusparteiks, kavatsedes end siduda riikliku Vabadusparteiga, nagu CSU Baieris ja CDU mujal Saksamaal. 2013. aastal liitus uuesti FPK riikliku parteiga.

Partei kandidaat Norbert Hofer. kaotas napilt 2016. aasta Austria presidendivalimised. Parteiprogrammis kritiseeriti massiimmigratsiooni ja vastustati õhtumaade islamiseerumist.

18. detsembrist 2017 kuni 22. maini 2019 kuulus erakond Austria valitsuskoalitsiooni ja selle esimees Heinz-Christian Strache oli asekantsler liidukantsler Sebastian Kurzi (Austria Rahvapartei) valitsuskabinetis. Pärast Strache Ibiza-afääri lõpetas Kurz koalitsiooni, septembris 2019 valiti uueks partei esimeheks Norbert Hofer. Uutel valimistel septembris 2019 kaotas partei kaks viiendikku 2017. aasta kohtadest, uue valitsuse moodustamisest partei osa ei võtnud.