August Teppo (29. august 18757. detsember 1959) oli eesti lõõtspillimeister. Ta on Eesti lõõtspillimeistritest kuulsaim ja hinnatuim.

Elulugu muuda

August Teppo sündis Võrumaal Loosu külas. Ta on läbi aegade kuulsaim eesti lõõtspillimeister.[1] Teppo vanem vend oli lõõtsamees, kellel oli üherealine vabrikus valmistatud (tõenäoliselt Vene päritolu) pill. Pärast venna surma sai August Teppo päranduseks pilli, mis enam õieti häältki ei teinud. Tollal 12-aastasel Teppol tuli pill korda seada ja häälde panna. Hiljem hakati talle teisigi pille parandamiseks tooma ning oma esimese pilli valmistas ta otsast lõpuni ise 15-aastaselt. Väidetavalt kasutas ta selles suupilli keeli. Ta arendas oma pille edasi ja tulemuseks oli neljarealine lõõts. Ideid pillide valmistamiseks võttis ta eelkõige oma peast, mõnikord vaatas ja uuris ka teiste töid, kuid mitte kunagi ei kopeerinud, vaid pigem täiendas. Teppo valmistatud pillid olid väga kallid ja vähesed said neid endale lubada.[2]

Uue lõõtspilli valmistamiseks kulus mehel vähemalt pool aastat, sest pillitööd võeti kui harrastust, mida tehti enamasti talvel, kui talutöödest oli vaheaeg. Kuni aastani 1910 valmistas mees ühe pilli aastas – katsetas erinevaid töövõtteid ja materjale. Hiljem juba kaks pilli aastas. Võib öelda, et 1910. aastaks oli Teppo lõõts välja kujunenud.[2]

Teppo valmistas nii kolme- kui ka neljarealisi pille; tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline: meloodianupud asuvad neljas reas ja iga nupuvajutus paneb võnkuma kolm keelt. Teppo lõõts põhineb diatoonikal, st sellega saab mängida ainult mažoorses helilaadis lugusid. Diatoonilisele lõõtspillile üsna tüüpiliselt on Teppo lõõtsad bisonoorsed: lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates annab üks ja sama nupp erineva noodi.

 
Teppo lõõts aastast 1912

Teppo valis hoolikalt pillide korpuse ja keele materjale, töötas välja pillivalmistamistehnika ning valmistas ise väga peened ja täpsed tööriistad. Pillide keeled olid Rootsist või Saksamaalt tellitud pronksisulamist ja ülitäpse materjalitunnetusega sepistatud keeled. Puitmaterjalina on kasutatud vahtrat, tamme ja õunapuud, pillid on kunstipäraselt kaunistatud vasest või valgevasest ornamentidega. Teppo lõõtsad on häälestatud kuulmise järgi naturaalse häälestusega, mis annab väga puhtalt kõlavad akordid; enamiku pillide põhihelistik on E-duuri lähedal.

Kõrgelt hinnatavaks teeb Teppo lõõtspillid eeskätt nende kaunis särav tämber ja väga hea hääles püsivus. Puudustena on nimetatud asjaolu, et mäng sellel pillil nõuab küllalt palju jõudu, bassikeelteni ei jõua õhk piisava kiiruse ja kogusega ning neid on väga keeruline häälestada.

Keegi ei tea täpselt, mitu pilli Teppo kokku valmistas. Arvatakse, et neid võis olla 120–200. Siia lisanduvad ka pillid, mida Teppo ise ei valmistanud, vaid millele pani sisse oma keelerauad. August Teppo oli 70 aasta vältel aktiivne pillimeister. Tänaseni on säilinud pisut üle 30 originaalse Teppo lõõtsa [2]. Säilinuist vanim on tehtud 1894. aastal. 20. sajandi algul maksis lõõtspill 80–100 rubla (tööhobuse hinnaks oli u 20 rubla), 21. sajandi algul võis Teppo valmistatud lõõtspill maksta mitukümmend tuhat krooni.

Nn Teppo koolkonda kuuluvad hilisemad Teppo tüüpi ehk Võru tüüpi lõõtsade valmistajad: pillimeistrid Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder, Kalju Sarnit, Priidu Korberg jt.

Mälestuse jäädvustamine muuda

 
August Teppo kunagises koduhoones tegutseb tänapäeval lõõtsamuuseum

Loosu külas pillimeistri kodutalus on avatud eramuuseumina tegutsev August Teppo lõõtsamuuseum.[3] Muuseumihoone lähedal asub ka 1971. aastal avatud mälestuskivi.[4]

Vaata ka muuda

Viited muuda

Kirjandus muuda

Välislingid muuda