Arutelu:Ruhnu
Norrkeld - Austerkeld rannik
- Mis see tähendab? Andres 6. jaanuar 2006, kell 14.42 (UTC)
- Ruhnus on sellised kohanimed.
http://www.ruhnu.ee/kolvikud.gif --Naine 6. jaanuar 2006, kell 14.47 (UTC)
- Hea küll, aga kuidagi tuleks selgitada, kuidas rannik nende kohtadega seotud on. Andres 6. jaanuar 2006, kell 14.50 (UTC)
Kas on õige öelda: Ruhnul, ruhnulased? Ma kirjutaks Ruhnus, ruhnlased. Norrkeld-Austerkeld rannik asemel kirjutaks 'Rand Norrkeldi ja Austerkeldi vahel'. Jaan513 6. jaanuar 2006, kell 15.33 (UTC)
Mul ronivad kaardid, alguslause ja sisukord üksteise otsa. Õigemini, alguslause ja sisukord lähevad liiga kitsaks. Aga võib-olla ainult mul. Jaan513 6. jaanuar 2006, kell 16.56 (UTC)
- Võtsin Ruhnu tuletorni suurema pildi ära ja panin Ruhnu tuletorn artikklisse, enam mul ei roni.--naine 6. jaanuar 2006, kell 17.21 (UTC)
Minu meelest pole mõtet asendikaardil Saaremaad ja Muhut punaseks värvida. Andres 6. jaanuar 2006, kell 18.18 (UTC)
Mõlemad kaardid on kuidagi ähmased. Vanaaegse kaardi kiri pole isegi suurenduses arusaadav. Andres 6. jaanuar 2006, kell 18.20 (UTC)
Kas Ruhnu küla ja Ruhnu saar langevad kokku? Andres 17. juuli 2006, kell 22.02 (UTC)
- Ruhnu küla hõlmab ka väikesaared. Pigem langevad kokku Ruhnu küla ja Ruhnu vald. Jaan513 17. juuli 2006, kell 23.16 (UTC)
- Eesti külade loendis ja artikli Lääne maakond külade loendis on link Ruhnu, mis viitab siia, artiklile saarest. Võib-olla oleks kõige parem teha eraldi artikkel Ruhnu küla. Sama plaan on ka Abruka külaga. Võib-olla peaks tegema reegliks, et küla kohta on alati eraldi artikkel, olgu siis materjal jaotatud kuidas tahes. "Küla" on muidugi kaheti mõistetav, nii asula kui territoriaalse üksusena. Seda probleemi me ei ole tegelikult üldse lahendanud. Urmas rühutab alati, et küla (linn jne) on asula. Samas on (näiteks Eestis) külal ka oma territoorium, mis ulatub väljapoole asula territooriumi. Andres 18. juuli 2006, kell 01.25 (UTC)
- Kogu Eesti (Hiiumaa kindlasti, arvatavasti ka muu Eesti) on administratiivselt jaotatud asulateks, nii et mistahes punkt kuulub mõne küla (või linna) alla. Neist mõnes ei ole ühtki elanikku (Pühalepa vallas Määvli ja Leerimetsa küla). Ma ei oska võtta seisukohta, kas Urmal on õigus või ei. Taivo 18. juuli 2006, kell 13.46 (UTC)
- Kes natuke maade-temaatikaga tegelenud on, see teab, et inimene võib osta krundi külas, millenimelist naaberküla inimesed pole kuulnudki. selles mõttes on küla lausa väga territoriaalne üksus tänapäeval. Samas, külade nimed üritatakse taastada kunagistest külade, mõisade, talude vms nimedest. Päris õhust siiski nimesid ei panda kohtadele. avjoska 18. juuli 2006, kell 13.50 (UTC)
- Kogu Eesti (Hiiumaa kindlasti, arvatavasti ka muu Eesti) on administratiivselt jaotatud asulateks, nii et mistahes punkt kuulub mõne küla (või linna) alla. Neist mõnes ei ole ühtki elanikku (Pühalepa vallas Määvli ja Leerimetsa küla). Ma ei oska võtta seisukohta, kas Urmal on õigus või ei. Taivo 18. juuli 2006, kell 13.46 (UTC)
- Lääne maakonnast ei viidata küll siia :) Olen samuti artikli "Ruhnu küla" loomise poolt. Minu meelest on terve Eesti territoorium (v.a veealad) jaotatud külade vahel. Jaan513 18. juuli 2006, kell 15.07 (UTC)
- Pooldan samuti artiklit Ruhnu küla.
- See võib olla küll, et territoorium on jaotatud külade (ja alevike, alevike ja linnade) vahel. Aga ikkagi on sõnal "küla" vähemalt kaks tähendust. Esiteks on küla asula. Selles mõttes on asustamata alad väljaspool külasid. Teiseks on ta territoriaalne üksus. Selles mõttes võib küla territoorium ulatuda kaugele väljapoole asustatud ala. Vanasti olid külad ka haldusüksused. Midagi taolist on vist ka praegu, sest on olemas külavanemad. Juhul kui on juttu territoriaalsest üksusest, olen mina kasutanud sõna "territooriumil".
- See asi ei ole selgeks räägitud ja sellest tuleks rääkida artiklis Küla. Igatahes on nii, et territoriaalsed üksused ja faktilised asulad ei pruugi olla vastavuses. Külade puhul tuleb rääkida ka varem eksisteerinud küladest (nii asulatest kui ka territoriaalsetest üksustest).
- Arvan, et peale külade on olemas asulaid, mille moodustab üks talu. Andres 19. juuli 2006, kell 06.57 (UTC)
- Viimasel ajal ongi asulapiire hakatud nihutama territoriaalsete üksuste piiridega samaks. 195.50.196.70 19. juuli 2006, kell 07.05 (UTC)
Loomade alla kuuluvad ka linnud. Andres 24. jaanuar 2007, kell 21:48 (UTC)
Siin oli enne:
Saar kuulus Kuramaa alla 1341-1621, Vidzeme koosseisu 1660-1919, misjärel ruhnlased ühinesid Eesti Vabariigiga.
- See on välja võetud. Sellest pole minu meelest kuskil juttu. Andres 31. märts 2011, kell 21:46 (EEST)
Asub ta siis nüüd Liivi või Riia lahes? --Ulrika (arutelu) 10. märts 2013, kell 12:49 (EET)
Nii ei saa muuta, et viide samaks jääb. --Epp 31. mai 2013, kell 14:36 (EEST)
Tuule kiiruse rekord on muudetud 47-lt 48-le, aga viide jäi samaks. Samas see viide on ebamäärane, ma ei leidnud sellest numbrist seda. Andres (arutelu) 3. oktoober 2014, kell 22:58 (EEST)
Elanikud anti võimalus valida, kas liituda Lätis või Eestis . 1989. aastal saarlaste valis siseneda Läti rahvuslik koosseis , samuti muude Eesti saartel elanud rootsi vähemus.
- Võtsin selle välja. Andres (arutelu) 14. aprill 2015, kell 23:27 (EEST)
Väidetavalt võis olla torni looja just Gustave Eiffel. muuda
Väidetavalt võis olla torni looja just Gustave Eiffel. - millisest allikat see info?
Kas mõni Venemaal 1870-1918 või Eestis 1870-... trükitud tuletornide raamat seda kinnitab?
Ruhnu tuletorn Ruhnu saarel, Eesti (1875) - telliti Venemaa valitsuse poolt Prantsusmaalt, firmalt „Les Forges et Chantiers de la Méditerranée”, Havre 1875 (püstitati Ruhnus 1877), majaka seinal on selle kompanii sildid siiani alles. Kas selle üldse kavandas G. Eiffel? Kas see Marseille firma koos oma tehastega ka Le Havre'is polnud just üks konkurentidest G. Eiffel firmale „Eiffel ja Cie”?
6. mai 2021, kell 22:26 (EEST)