Arutelu:Rahvakogu

See on algtekst. Vaja on muidugi seda vastavalt asjade arengule täpsustada, lisada kirjanduse loetelu jm. --Brita (arutelu) 9. jaanuar 2013, kell 23:16 (EET)

See on sisuliselt promotekst. Minu meelest võiks siit suurema osa teksti eemaldada, sest pole mõtet refereerida, mida Rahvakogu korraldajad plaanivad teha, vaid seda, mida nad reaalselt on teinud. Sh peaks ilmselt ühisloome kohta eraldi artikli tegama? --193.40.5.245 16. jaanuar 2013, kell 21:56 (EET)

Kuigi lisasin alla ka napi "kriitika" sektsiooni ja parandasin hullemaid eksimusi, siiski on vist mõistlik esialgu neutraalsus vaidlustada. --193.40.5.245 16. jaanuar 2013, kell 22:12 (EET)

Eemaldatud ebatäpsuse ja spekulatiivsuse tõttu

Eemaldasin "Laiemalt aitab Rahvakogu tegevus kaasa kodanikuharidusele ning usalduse kasvule Eesti poliitilise elus." --193.40.5.245 16. jaanuar 2013, kell 21:10 (EET)

Eemaldasin "Seaduste loomine on vastutusrikas töö, milles iga kodanik osaleb oma õige nimega. Ühisloomekeskkonna juurde internetis lisandub usutavasti koht arvamuste vahetamiseks." --193.40.5.245 16. jaanuar 2013, kell 21:48 (EET)

Eemaldasin "Kui ettepanek läbib ekspertide analüüsi, uue avaliku arutelu ja jõuab parlamenti, siis on demokraatliku protsessi käigus tekkinud seadusemuudatuse ettepaneku realiseerumine täiesti võimalik." --193.40.5.245 16. jaanuar 2013, kell 21:48 (EET)

---

Kas Andres Laiapea seisukoht on kuidagi tähelepanuväärne? --Oop (arutelu) 7. märts 2013, kell 19:34 (EET)

Kriitika blogis ei ole minu meelest tähelepanuväärne. Eemaldan selle. --Tiuks (arutelu) 7. märts 2013, kell 22:13 (EET)

Minu arvates on Andres Laiapea seisukoht tähelepanuväärne. Esiteks, ta kutsuti teemaseminarile ja ta keeldus selgete põhjendustega, mis olid ka selgelt esitatud. Juba Rahvakogu korraldajate poolt teemaseminarile kutsumise fakt näitab, et tegemist on relevantse inimesega ja mitte mingi suvalise veebipäevikupidajaga. Teiseks tulid tema tõstatatud teemad eile jutuks ka Domus Dorpatensise (üks Rahvakogu korraldamisega seotud organisatsioonidest) seminaril, kus Andres Laiapea seisukoht paneeli moderaator Andrei Liimetsa poolt ette loeti ja Urmo Kübar jt seda kommenteerisid. --Kamma (arutelu) 8. märts 2013, kell 13:55 (EET)

Kui mingi osa praegusest kriitikast võib olla üleliigne, siis ehk Mart Helme oma, sest see on selline üldine ja ilmselt poliitiliselt motiveeritud. Samas see väljendab piisavalt hästi keskmise kriitiku seisukohti. Kaldalu osa on selline trivia valdkonda kuuluv, aga ilmselt piisavalt markantne, et see registreerida. Maruste kriitika on Riigikogu poolne, Käsperi kriitika on riigikoguväline juristi pilguga. Laiapea kriitika on kriitika osaleja enda aspektist (muide, Laiapea on ka üks legendaarsemaid Osalusveebi ja TOM kasutajaid). Seni parim, mis on. Üldse on minu jaoks piinlik vaadata, kuidas korrektselt viidetega varustatud kriitikat tahetakse artiklist välja puksida pelgalt põhjendusega, et see on avaldatud blogis, samas kui artiklis on suuremaid puudusi neutraalsusega. Kui mingit mõistlikku põhjendust Laiapea kaasuse kustutamisele ei teki, siis ma ennistan seisu. --Kamma (arutelu) 8. märts 2013, kell 14:56 (EET)

Vabandust, aga Rahvakogu seminaridele kutsutakse isegi inimesi, kes on teinud ainult yheainsa ettepaneku, sh mind. See pole mingi tähelepanuväärsuse tunnus. Laiapea ei ole mingi silmapaistev arvamusliider, tal pole ka yhiskondlikku positsiooni, tegu on just nimelt lihtsalt blogijaga. "Legendaarsus" paaris netifoorumis ei ole entsyklopeediline tähelepanuväärsus, sel juhul olen ka mina "legendaarne". Jah, artikkel võiks olla parem, aga Vikipeedia eesmärk ei ole tiražeerida suvaliste jorsside seisukohti. Kui hakkad omal käel usinasti ennistama, on meil siin toimetussõda. Kui tahad hirmsasti kritiseerida, võta värske Hõbemägi ette. --Oop (arutelu) 10. märts 2013, kell 14:08 (EET)

Olgugi, et teema kujuneb hetkel vägagi lähedases ajas, teeksin küll ettepaneku refereerida Vikipeedia artiklis võimalikult kõiki avalikus meedias ilmuvaid poolt- ja vastuargumente. Seda, kas üks või teine neist on tähelepanuväärne või mitte, näitab aeg ning artiklit kärpida võib ka hiljem. Taastasin Raul Veede arvamuse.--Andrus Kallastu (arutelu) 10. märts 2013, kell 21:23 (EET)

Iga blogipiuksatust Vikipeedia refereerima kyll ei peaks. "Aeg" ei näita selles suhtes midagi. --Oop (arutelu) 11. märts 2013, kell 06:38 (EET)

Artikli neutraalsuse vaidlustamine on asjakohane, kuna näib, et artikli kallal töötavatel inimestel on teemaga seoses isiklik suhe. Informatsiooni valitakse põhimõttel 'meeldib-ei meeldi', lähtudes arvamuse esitaja "silmapaistvusest" ning sellest, kas tal on ikka piisav "ühiskondlik positsioon". --Andrus Kallastu (arutelu) 11. märts 2013, kell 10:35 (EET)

Legendaarsus paaris netifoorumis? Oop, kas sul on soov ennast täielikult diskrediteerida? Riiklikud osalusportaalid pole "paar netifoorumit". Muide, Osalusveeb kasutab ka märgukirjasid puudutavaid seadusepügalaid ning on seega tõsiseltvõetavam osalusinstrument kui Rahvakogu. Andres Laiapea on otsingu järgi otsustades teinud seal viimase kümne aasta jooksul pidevalt ettepanekuid ja saanud riigiasutustelt avalikke vastuseid, viimane ettepanek talt 18. veebruar 2013. Eks tuleb siis tema kohta ka artikkel kirjutada, mis muud. --193.40.5.245 11. märts 2013, kell 12:45 (EET)

---

Kui on kriitika alajaotus, siis tuleks refereerida ka toetavaid seisukohti. Andres (arutelu) 8. märts 2013, kell 14:04 (EET)

Ma pole seni näinud ühtegi reljeefsete argumentidega toetavat seisukohta. Nad kipuvad ütlema seda, mis siin artiklis niigi juba üteldud on. Algselt oli kriitika sektsioon vist siin üldse artikli enda propagandamaigulisuse tasakaalustamiseks. Aga ma lisan siis kriitika alla ka ühe Kaja Kärneri tüki tasakaalustamise mõttes. --Kamma (arutelu) 8. märts 2013, kell 14:56 (EET)

Yldiselt soovitatakse suuremates vikideskriitika yhte lõiku eraldamise asemel kirjeldada kajastuse muutumist aja jooksul, nii positiivset kui ka negatiivset. --Oop (arutelu) 10. märts 2013, kell 14:09 (EET)

Mulle tundub, et osalistel on erinevad arusaamad tähelepanuväärsuse kriteeriumist. Tähelepanuväärsus sõltub a) arvaja isikust, b) arvamuse avaldamise kohast, c) arvamuse sisust. Andres (arutelu) 11. märts 2013, kell 10:46 (EET)

Olen nõus, et tähelepanuväärsuse tõlgendamisel eksisteerib antud juhul vaatekohtade erinevus. Artikli teema sobivuse üle Vikipeediasse saab otsustada reegli Vikipeedia:Tähelepanuväärsus alusel. Seal on öeldud, et "tähelepanuväärsus ei ole sama kui tuntus, kuulsus, tunnustus või tähtsus". Praegu näivad väljatõsted artiklist meelevaldsetena, kuna põhjendusi kas ei tooda või põhjendatakse isikuomaduste pinnalt. Minu meelest ei anna see teemast ammendavat ja tasakaalustatud pilti.--Andrus Kallastu (arutelu) 11. märts 2013, kell 12:26 (EET)

Nende kolme kriteeriumi puhul jääb Laiapeal lootus yksnes kolmandale - tema avaldamiskanal ega ta ise pole tähelepanuväärsed, ekspert ta ka ei ole. Jep, teda on leheartiklis korraks mainitud. Aga kui see ongi uus tähelepanuväärsuse kriteerium, siis sarnaneb see yhe Tšehhovi tegelase kuulsusemääratlusega: "tundmatu meeskodanik jäi troska alla" - niisugusi möödaminnes mainitud blogijaid on kõik kohad täis. Kui jutu sisu vaadata, siis paraku on ka sellesarnast kriitikat igas meediakanalis. Ainus tähelepanuväärne tõik on, et teda kutsuti ja ta ytles ära. Sellega võrreldes on tegelased, kes presidendi vastuvõtust loobuvad, märksa silmapaistvamad, aga neid kõiki me kirja ei pane, nii nagu me ei edasta igas artiklis ka nn Nõmme valitsuse sõnavõtte. Sorry, aga ma ei näe kriteeriumit, mille järgi me peaksime Laiapea ylitähtsaid seisukohti edastama ning Inno ja Irja omi mitte. --Oop (arutelu) 11. märts 2013, kell 13:54 (EET)

Ah, kurat, ei jaksa mina vasikaga võidu joosta. Võtan selle lehe oma jälgimisloendist maha, minu poolest refereerige siin Laiapead, Helmet, Hillar Kohvi või keda iganes. Ärge häbenege, laske artikkel laia kaarega täis. --Oop (arutelu) 11. märts 2013, kell 13:56 (EET)

Juhin tähelepanu, et Laiapea artikkel vääris mainimist ka Argo Ideoni artiklis Postimehes [1]. Oop paistab tegutsevat lähtuvalt mingist Vikipeedia-välisest motiivist. --193.40.5.245 11. märts 2013, kell 14:08 (EET)

Palun mitte omistada teistele motiive.

Arvan, et Oop nõustuks sellega, kui viidataks ainult nimetatud artiklile ja piirdutaks seal öelduga. Andres (arutelu) 11. märts 2013, kell 16:12 (EET)

Miks peaks vältima otsese allika viitamist? Blogi diskvalifitseerus vististi seetõttu, et Laiapea seisukohad olevat samaväärsed Nõmme valitsuse omadega, kui nüüd on aga tema seisukohtade olulisus tõestatud nii Rahvakogu korraldajate üritusel ettelugemise kui Eesti suurimas päevalehes avaldamisega, siis ma ei näe küll põhjust, miks peaks vältima blogi viitamist. --193.40.5.245 11. märts 2013, kell 20:30 (EET)

Vikipeedias tavaliselt ei peeta blogipublikatsioone piisavalt tähelepanuväärseteks (kindlasti on erandeid). Jah, sama jutu juures võiks olla ka link blogile.

Oma repliigiga ei tahtnud niivõrd avaldada oma seisukohta kui selgitada Oobi oma. Mul ei ole kindlat seisukohta. Andres (arutelu) 11. märts 2013, kell 21:36 (EET)

Toimetamisest

Püüdsin artiklit ümber kirjutada ja puudunud materjali lisada. Asi oli ikka väga aegunud, puudulik ja sisaldas kohati mittetarvilikku teavet. Kõik, kes seda teksti siin loevad, on oodatud artikli parandamisel kaasa lööma. Selle võiks viimaks korda teha. Ivo (arutelu) 28. juuli 2013, kell 00:50 (EEST)

Eemaldasin artiklist järgneva:

==Rahvakogu ühisloomeprotsess==

• “Ühisloome“ on püüab väljendada ingliskeelse mõiste crowd-sourcing sisu. Selle käigus kogutakse, süstematiseeritakse ja sünteesitakse rahva arvamusi ja ettepanekuid. Kui tavaliselt tulevad ideed ja ettepanekud seaduste muutmiseks valitsusest ja Riigikogust, siis Rahvakogus sõnastab rahvas, kuidas tuleks seadusi muuta. Sarnast ühisloome protsessi on kasutatud 2010–2011 Islandi uue põhiseaduse koostamiseks, kuigi sealne põhiseadus on veel siiani vastu võtmata. Rahvakogu initsiaatorid deklareerivad, et ühisloome protsess on avalik ja läbipaistev, kõik teemakohased ettepanekud lähevad arvesse ning nende menetlemist on võimalik jälgida ning ettepanekuid arutada.
• Avaliku algse arutelu käigus võivad ettepanekud ühise loomingu tulemusel muutuda ja täieneda. Rahvakogu ise ei menetle ega võta vastu seadusi, seadusi menetleb ja võtab Eestis vastu Riigikogu. Seepärast on on ettepanekute tegemise ja algarutelu käiku kohe alguses kaasatud ka parlamendierakonnad. Lisaks eeldab hea tulemus koostööd Riigikogu põhiseaduskomisjoniga.
• Ettepaneku tegijal tuleb oma isik identifitseerida ID-kaardiga ja kogu kasutajate tegevus (sh nende poolt väljendatud toetus/vastuseis vastavat nuppu klõpsates) Rahvakogu portaalis on kõigile avalikult jälgitav.
• Erinevalt paljudest muudest suhtluskeskkondadest on Rahvakogul konkreetsed ajalised ja sisulised parameetrid. Tegevus on jaotatud juba alguses kindlateks etappideks ja valdkondadeks ja see on suunatud konkreetsele tulemusele, mis näitaks demokraatia reaalseid võimalusi Eestis.
• Kõigil Jääkeldri algatuse käivitajatel on õigus nimetada ekspertidena ettepanekuid sorteerima ja analüüsima inimesi, kellel on demokraatliku riigi pidamise, parteide töökorralduse ja riigivalitsemisega seotud teemadel praktilisi ja akadeemilisi kogemusi.

==Töö aastal 2013==

• Töö esimeses etapis kuni jaanuari lõpuni kogutakse ettepanekuid ja kommentaare võimalikult laialt ringilt inimestelt internetikeskkonnas Rahvakogu kodulehel, aga ka kirja teel tavalises otsesuhtluses Eesti Koostöö Koguga aadressil Roheline aas 5, 10150 Tallinn või info@kogu.ee. Kõik soovijad saavad esitada oma ettepanekuid ning juba esitatud ettepanekuid kommenteerida, täiendada, toetada või kritiseerida.
• Soovijaid kutsutakse üles korraldama ka arutelusid, et siis nende tulemused sisestada veebikeskkonda. Näiteks korraldas selliseid arutelusid Domus Dorpatensis.
• Järgnevalt töötavad esitatud ettepanekutega analüütikud, kes veebruaris grupeerivad need erinevateks võimalikeks stsenaariumiteks ja varustavad esmase mõjuanalüüsiga.
• Märtsis toimub viis seminari umbes 50 osalejale. Seminaride ülesanne on alateemadest valida välja need, mis esitatakse aprilli alguses kogunevale arutelupäevale.<ref>[https://www.rahvakogu.ee/pages/marts-teemaseminarid Märts: teemaseminarid], Rahvakogu, vaadatud 5. märts 2013</ref>
• 6. aprillil toimub arutelupäev, kus valitakse stsenaariumitest välja eelistatumad <ref>[https://www.rahvakogu.ee/pages/aprill-arutelupaev Aprill: arutelupäev], Rahvakogu, vaadatud 5. märts 2013</ref> ning esitatakse Riigikogule, kes saab teha vajalikud seadusemuudatused. Kehtima võivad vastavad seadused hakata 2014. aastast.

Ivo (arutelu) 28. juuli 2013, kell 00:50 (EEST)

Kesse tegi?

Artiklis on öeldud, et Rahvakogu oli "algatus" ja selle aluseks oli "veebiportaal", aga siit ei saa aru, kes algatas ja kes rajas (ja haldas) portaali: riik, rahvas, mõni erakond või ettevõte...? --82.131.43.88 24. veebruar 2018, kell 00:07 (EET)