Ühisloome
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
| Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada! |
Ühisloome (inglise keeles crowdsourcing, saksa keeles Schwarmauslagerung, tõlkevastetena eesti keelde on pakutud ka talguhange ja rahvahange[1]), on tavaliselt kas reaalses aegruumis või onlain toimuv, osalejatelt tavaliselt vabatahtlikku panust eeldav probleemilahenduse meetod.
Oma algses tähenduses mõeldakse ühisloome all probleemide lahendamist suure hulga vabatahtlike kaastööliste poolt, kes reageerivad avatud üleskutsele hanke korraldaja poolt pakutud formaadi raames. Ühisloome puhul puuduvad probleemi lahendustel konkreetsed autorid, kaastöölised ei saa palka, st nende töö on vabatahtlik ning nende tasuks on eelkõige intellektuaalne rahuldus. Parimatele kaastöölistele võib probleemi püstitaja panna välja erinevaid autasusid.
Ühisloomet iseloomustab ühekülgselt domineeriva positsiooni puudumine või vähene tähtsus, ülesande parim lahendus sünnib võimalikult suure hulga osalejate ühise tarkuse tulemusel.
Ühisloomega tihedalt seotud mõisteteks on ühiskatsetus (crowdtesting) ning ühisrahastus (crowdfunding).
Ühisloome ideid kasutatakse ka elektroonilistes kanalites toimuva sotsiaalse ettevõtluse (social commerce) puhul, kus kliendid moodustavad teistele klientidele justkui "isikliku filtri", aidates leida parimaid pakkumisi.
Allhankest (inglise keeles outsourcing) eristab ühisloomet kaasamise vabatahtlikkus.
Mõiste kujunemine muuda
2006. aastal võttis ühisloome mõiste esimest korda kasutusele ameerika ajakirjanik Jeff Howe: "Simply defined, crowdsourcing represents the act of a company or institution taking a function once performed by employees and outsourcing it to an undefined (and generally large) network of people in the form of an open call. This can take the form of peer-production (when the job is performed collaboratively), but is also often undertaken by sole individuals. The crucial prerequisite is the use of the open call format and the large network of potential laborers."
2008. aastal pakkus Daren C. Brabham välja ühisloome võimaluse teadustekstide koostamiseks: "Crowdsourcing is an online, distributed problem-solving and production model."
2009. aastal pakkus ühisloome kui sotsiaalmajandusliku nähtuse definitsiooni välja Christian Papsdorf: "Crowdsourcing ist die Strategie des Auslagerns einer üblicherweise von Erwerbstätigen entgeltlich erbrachten Leistung durch eine Organisation oder Privatperson mittels eines offenen Aufrufes an eine Masse von unbekannten Akteuren, bei dem der Crowdsourcer und/oder die Crowdsourcees frei verwertbare und direkte wirtschaftliche Vorteile erlangen.". Selle definitsiooniga eraldab Papsdorf ühisloome mõiste selgelt ka mõistetest nagu avatud lähtekood (open source), individuaalne masstootmine (mass customization, Individualisierte Massenfertigung) või töötav klient (Arbeitender Kunde).
Ühisloomeprojektid muuda
Üks tuntumaid ühisloomeprojekte on Vikipeedia, mille eesmärk on koguda entsüklopeedilises vormis kokku kõik maailma teadmised ning teha need võimalikult kõigis keeltes kõigile inimestele kättesaadavaks. Projekti OpenStreetMap eesmärk on luua maailma kaartide vaba andmebaas. Rahvakogu eesmärk on teha Riigikogule ettepanekuid seaduste loomiseks.