Arutelu:Keiti Vilms

Minu meelest tuleks ka see vana pilt sisse jätta. Andres (arutelu) 24. juuni 2017, kell 19:32 (EEST)

Vana pildi kasutamiseks on vaja luba fotograafilt. Saatsin talle päringu ja kui ta lubab, siis võib selle foto alles jätta. Muidu peaks selle sootumaks kustutama. Ivo (arutelu) 24. juuni 2017, kell 19:47 (EEST)

Ja nüüd on olemas ka luba selle pildi kasutamiseks. Küll aga ei paneks ma seda sisse enne, kui artikkel kasvab nii pikaks, et kahe pildi kasutamine oleks mõistlik. Ivo (arutelu) 24. juuni 2017, kell 21:09 (EEST)

Minu meelest on praegu ka mõistlik teine pilt panna. Pildid on väga erinevad, nii saab inimesest parema ettekujutuse. Ja kuidas pärast meelde tuleb pilti panna? Andres (arutelu) 24. juuni 2017, kell 21:39 (EEST)

Vikiartikkel ei ole galerii. Piltide hoidmiseks on Commonsi keskkond.

Praegu oleks parim asi, mida selle artikli juures teha annaks, siia natuke sisu tekitada. Ja siis muidugi viiteid lisada. Ivo (arutelu) 25. juuni 2017, kell 00:54 (EEST)

Ühe pildi asemel kahe kasutamine ei ole artikli muutmine galeriiks. Muide, galerii funktsioon on artiklite puhul ka olemas. Pildid on mõeldud lugejatele, artiklites kasutamiseks, lugejaid pole tarvis ilma tarviduseta sundida Vikipeediast väljuma. Artiklite koostajad valivad pilte.

Teksti ja pildimaterjali täiendamist pole tarvis vastandada. Andres (arutelu) 25. juuni 2017, kell 01:41 (EEST)

Jah, kahe pildi kasutamine ei muuda artiklit veel galeriiks, aga niisamuti ei õigusta kahe pildi olemasolu nende mõlema kasutamist artiklis. Pildid ise peavad olema sellised, et nende mõlema kooskasutamine oleks põhjendatud. Antud juhul mina seda põhjendatuks ei pea. Praegune seis ongi sellise teadliku valiku tulemus.

Commons on Vikipeedia osa. Väide, et kasutaja on sunnitud Vikipeediast väljuma, on täiesti jabur. (ja see etteheide tundub veel eriti irooniline olukorras, kus oled ise varasemalt sageli lisanud pilte välislinkidena)

Foto asi ei ole mängida ilusat värvilaiku teksti kõrval, vaid edasi anda infot. Olgu siis juhtides mingile artikli seisukohalt olulisele teemale tähelepanu (nagu siin, mis sulle kunagi ette jäi) või näidates subjekti mingist iseloomulikust küljest (seejuures pidades silma vajadust näidata võimalikult erinevaid külgi ja vältida tarbetult sarnaste asjade esitamist, mis annaks edasi väga vähe uut infot – ja just selle vastu oled sa minu meelest sageli eksinud (lähtudes siis minu enda seisukohast antud asjus)). Ühtlasi oleks mõistlik hoida mingit tasakaalu tekstilise ja pildilise info vahel ning seega lisada rohkelt pildilist materjali vähese teksti kõrvale ainult juhul, kui pildimaterjal tõesti seda õigustab.

Siin oleks hea linkida ka selliste artiklite juurde nagu nt see. Artiklis on esitatud ainult osa sellest materjalist, mis Commonsis olemas. Ivo (arutelu) 25. juuni 2017, kell 02:21 (EEST)

Mina jälle pean kahe pildi esitamist vajalikuks juba nimetatud põhjusel: inimese nägu on neil piltidel tundmatuseni erinev. Isegi kahest pildist praegu ei piisa. Jätkan hiljem. Andres (arutelu) 25. juuni 2017, kell 05:20 (EEST)

No ei näe mina seda erinevust. Ivo (arutelu) 25. juuni 2017, kell 06:27 (EEST)

See, et Sina ei näe, on otsustav argument, aga see, et mina näen, ei loe midagi?

Välislingid on ju sellepärast, et me ei saa neid pilte kasutada. Commonsi pildid ongi selleks, et neid artiklis kasutada. Andres (arutelu) 25. juuni 2017, kell 11:56 (EEST)

See argument ei peagi määratlema ostustavust. Küll aga selgitab see minu enda teguviisi ja toob välja sisukohtade selge lahknemise selles küsimuses. Ivo (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:49 (EEST)

Mina olen oma ettepandud teguviisi ka selgitanud. Kas ma võin nüüd tegutseda? Andres (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:53 (EEST)

OK, Sa jõudsid ette. Andres (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:54 (EEST)

Minu meelest peavad pildid olema teemakohased. Kui jutt on inimesest, siis minu meelest pilt, millel ta on kujutatud, on teemakohane.

Kui Commonsis on sarnaste piltide seeriad või kehva kvaliteediga pildid, siis ei ole muidugi tarvis kõiki kasutada. Muidu on minu meelest seda parem, mida rohkem on inimesest erinevaid pilte, sest see annab rohkem infot. Teemaga kaudselt seotud piltide kasutamist selleks, et artiklis oleks pilte, või selleks et millelegi tähelepanu juhtida, ma ei poolda.

Ma olen nõus, et mingi tasakaal peab olema, aga mul on tasakaalupunktist ja talutavast hälbimisest teistsugune ettekujutus. Jutt on ainult ühe pildi lisamisest, rohkest pildimaterjalist on minu meelest asi kaugel.

Minu meelest oleks "Muutuva Tartu" artiklis kõigi piltide äratoomine täiesti asjakohane. Andres (arutelu) 25. juuni 2017, kell 12:17 (EEST)

Minu meelest ei ole Commons mõeldud galeriiks, mida lugeja vaatab, vaid selleks, et artiklite koostajad sealt pilte valiksid ja selleks, et saaks valida pilte väljaspool Vikipeediat kasutamiseks. Kui pildid on artiklis, siis on lugejal mugavam neid vaadata ja tal on lihtsam neid üles leida. Andres (arutelu) 25. juuni 2017, kell 12:22 (EEST)

Oleks tagumine aeg õpetada lugejad Commonsit kasutama. Seal on alati rohkem pildilist sisu, kui artiklites. Tolle teise pildi juures on näiteks üks fotol olev isik meie eelmine president. Hetkel on Commonsis tema kohta 220+ fotot. Ivo (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:49 (EEST)

Ja panin siis tolle pildi kah sisse, kui selle puudumine nii palju küsimusi tekitab. Ivo (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:52 (EEST)

Mina palun see teine foto eemaldada. Minu hinnangul sobiks see ajakirja Kroonika või mujale kollasesse ajakirjandusse rahuldama ebatervet uudishimu, kuid mitte entsüklopeediasse. Pilt ja pildiallkiri võiks näiteks tekitada küsimusi, et kas säutsujal oli presidendiga suhe, et ta paistab seisma temaga kehalises kontaktis? Mida tähendab, et ta oli vastuvõtul koos THI-ga? Millest hoiab kinni tema parem käsi? Ja nii edasi. Ent entsüklopeedia asi ei ole rahuldada kõikvõimalikku ebatervet uudishimu, õigustades seda kollase meedia klassikalise väitega: "Lugejal on õigus teada".--VillaK (arutelu) 25. juuni 2017, kell 21:49 (EEST)

President oli ju vastuvõtu korraldaja ning loomulikult ta suhtles kutsututega. Minu meelest ei ole seal mingit kehalist kontakti, nad on presidendiga vaiksema kõnelemise kaugusel. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 00:56 (EEST)

Kui see pole arusaadav, siis tuleks pildiallkirja täpsustada.

Küsimusele parema käe kohta pilt ei vasta, seega ei saa lugeja ka uudishimu rahuldada.

Selliseid pilte tehti vastuvõtul kindlasti hulgim, ka teiste külalistega. Siin on hea võimalus kasutada professionaalse fotograafi pilti.

Mul tekitab rohkem küsimusi teine pilt, millel kujutatu on veel ebatavalisem. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 01:02 (EEST)

Siin kustutati vahepeal osa teksti põhjusel, et "see on reklaam". Sama mõõduga tuleks mõõta ka pilte. Oleks see foto THI artiklis, oleks kõik korras, praegu aga on tegemist fotoga "Mina ja president". 2001:7D0:87C3:8680:B5B2:658D:D912:B2FB 25. juuni 2017, kell 23:04 (EEST)

Minu meelest võib kõigi artiklite kohta öelda reklaam. Igasugune tutvustus millegi-kellegi kohta suurendab tõenäosust, et seda tarbitakse. Põhimõtteliselt võib ka küüditamist ja genotsiidi reklaamida, kui artiklisse kogu uuritu kirja panna ja siis veel värvilisi pilte vagunitest ja vangilaagritest juurde lisada.

Minu meelest on pilt THI-ga asjakohane, sest viimane on teda korduvalt tunnustanud. Ma ei suuda kõne all olevalt fotolt midagi ebasündsat näha, niisiis ma jätaksin ta artiklisse. --kanakukk (arutelu) 26. juuni 2017, kell 00:35 (EEST).

Päris huvitav lugemine siin. Kui nii võtta, siis ma eemaldaksin mõlemad pildid. Ja Commons ei ole Vikipeedia Commons:What Commons is not#Commons is not Wikipedia  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. juuni 2017, kell 01:35 (EEST)

"eemaldaksin mõlemad pildid". Mille alusel? Või tahad irooniliselt ette heita seda, et pildi kasutamine kui selline on "reklaami tegemine"?

See "Commons is not Wikipedia" käib seal hoopis teise asja (reeglite) kohta. Loomulikult ei saa piltide puhul lähtuda 1:1-le samadest reeglitest, mis Vikipeedias. Näiteks sel teemal, et millal on pilt neutraalne, võibki jääda vaidlema (ning niisamutinagu teksti puhul ei ole võimalik ka fotode osas kaotada nende olemuslikku kalduvust kujutavat tähtsustada).

Samamoodi on ka Wikidata otseselt Vikipeedia osa. Sealset infot (keelelingid, koordinaadid jms) kuvatakse Vikipeedias. Jah, see on eraldi lehel, aga ka Commons loodi selleks, et iga keeleprojekti juurde eraldi pilte üles lisada oleks ülimalt ebapraktiline. Niisiis tehti eraldi viki piltide tarbeks. Ivo (arutelu) 26. juuni 2017, kell 02:45 (EEST)

Ma mõtlesin kõige rohkem seda, et Commons ei ole eestikeelse Vikipeedia osa. Nii või teisiti, Commons ja Wikidata on Vikipeedia lugeja jaoks tehnilised abisaidid. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 13:02 (EEST)

Nõus Andresega Commonsi ja Wikidata osas. Ivole piltide eemaldamise kohta - need pildid kõlbavad artiklis teiseks või minugi poolest kaheksandaks pildiks, aga mitte esimeseks. Ma ei räägi piltide sisust ega tehnilistest asjadest, vaid lihtsalt need pildid ei anna inimest ennast edasi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. juuni 2017, kell 14:36 (EEST)

Piltide eemaldamist kindlasti ei poolda. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. juuni 2017, kell 14:57 (EEST)

Ei kavatsegi seda teha, vaid pigem ootaks seda, et tekiks pilte juurde ja siis oleks võimalik ka paremaid välja valida. Iseasi on see, et nii lühikese artikli juures üle ühe pildi pole mõtet kasutada...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. juuni 2017, kell 17:33 (EEST)

Olen nõus, et need pildid ei ole esimese pildi laadsed, aga kui esimest pilti pole, siis sellepärast ei pea teist ja kolmandat pilti ära jätma. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 16:19 (EEST)

---

Haridus? Töökohad? Mingit infot on selle kohta? Velirand (arutelu) 18. september 2017, kell 10:30 (EEST)

---

iseloomustatud kui "meie aja Aavikut"

Miks see välja jäeti? Andres (arutelu) 18. september 2017, kell 20:20 (EEST)

---

Oma kalambuuridega Twitteris ja Facebookis on Keiti Vilms tekitanud ja süvendanud paljudes jälgijates huvi ja armastust eesti keele vastu. Säutsupääsukese tviidid on sageli kas sõnamäng või viited eesti kirjandusele, eriti luulele. Autori keelekasutus on vahetu ja ehe, ta on ühelt poolt modernne ja tänapäevane, teisalt aga vaatab eesti kirjanduse minevikku.

Mis see siis on? Andres (arutelu) 5. oktoober 2017, kell 23:30 (EEST)

Vikipeedia ei saa ise niisuguseid asju öelda. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 12:48 (EEST)

Aga teiste öeldu refereerimine oleks küll asjakohane. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 16:51 (EEST)

---

Mingi kategooria võiks olla nende keeleinimeste kohta, kes ei ole keeleteadlased ega toimetajad. Teistpidi võttes: kategooria võiks olla ka keelekorraldajate jaoks, kes on keelt korrastanud, polemiseerinud reeglite üle, loonud uusi sõnu ning juurutanud neid tõlkeis ja omaenda tekstides, propageerinud keele arendamist ja tundmist, korraldanud sõnavõistlusi; mitmed neist on olnud keeleteadlased, aga mõni pole kah. (Ega isegi Aaviku suurim panus eesti keele arengusse polnud takkajärele vaadates mitte keeleteadus, vaid keele korraldus ja uuendus.) Need kaks kategooriat võiksid neiu Vilmsi küljes kah olla, ainult et kuidas neid nimetada? --Ehitaja (arutelu) 15. veebruar 2019, kell 03:47 (EET)

---

Infot võeti välja. Andres (arutelu) 2. märts 2019, kell 10:37 (EET)

Teosed

Täiesti võimalik, et vähemalt esimene teos väärib eraldi artiklit. Sellest kirjutati meedias päris palju. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 11. jaanuar 2020, kell 17:11 (EET)

---

Minu arvates ei ole väide, et üks konkreetne inimene on "tekitanud ja süvendanud paljudes jälgijates huvi ja armastust eesti keele vastu", entsüklopeediline. Ilma konkreetse viiteta on see lihtsalt kirjutaja subjektiivne arvamus, kuid entsüklopeediaartikkel peaks olema objektiivne ja neutraalne. Kuriuss (arutelu) 5. märts 2022, kell 18:27 (EET)

---

"Isiklikku" all on tehtud muudatus muudatus viite all. --Andres (arutelu) 12. oktoober 2023, kell 15:57 (EEST)

---

Minu meelest see koera hülgamise lugu on ebaproportsionaalselt pikk. "Pälvis ühiskonnalt laialdast kriitikat" on ebamäärane ja tõendamata. Pole mainitud, et asjaosalise sõnul koer läks tal kaduma. --Andres (arutelu) 9. jaanuar 2024, kell 00:14 (EET)

Lause "Oma käitumist põhjendas..." oli tugevalt kallutatud refereering, et mitte öelda viitamispettus. Elu24-le kommenteeris Vilms nii: "Madonts pistis plehku tõesti, hea meel, et leidis tee tagasi sinna, kust ta võtsin, nii saab ta kellelegi teisele sama palju rõõmu ja abi pakkuda kui mulle. Ise kolin jaanuari keskel Aafrikasse Ugandasse, nii et lõpp hea, kõik hea." Seega ei "põhjendanud" ta "oma käitumist", vaid ütles, et koer lasi ise jalga. Käitumist põhjendas ta vaid selles osas, et oma väitel ei kasutanud ta vahepeal internetti ega telefoni muidu kui üksnes Instagrami jaoks, seepärast ei saadud teda ka nii kiirelt kätte kui taheti. Vähemalt Postimehe artikli põhjal tundub, et varjupaiga töötajad ise Vilmsi ei ründa, vaid sellega tegelevad muud huvilised. Mõnevõrra ebaproportsionaalne on see lõik tõesti. --Ehitaja (arutelu) 10. jaanuar 2024, kell 01:20 (EET)

lahkus koer omaalgatuslikult

Minu meelest on see sobimatu sõnastus.

Seda, et teda ajakirjanduses kritiseeriti, ei ole minu meelest tõendatud. --Andres (arutelu) 11. jaanuar 2024, kell 00:13 (EET)

---

Tunnustuse all on asju, mis pole tunnustus. --Andres (arutelu) 9. jaanuar 2024, kell 00:16 (EET)

välja tõstetud

/== Koeraskandaal ==
5. jaanuaril 2024 tuli ilmsiks, et Tallinna loomade varjupaika on tagasi jõudnud koer Madonna, kes üksi tänavatel hulkus. Viimati oli koera omanik Keiti Vilms. Kuigi Varjupaikade MTÜga sõlmitud loovutuslepingus on nõue ühingut teavitada, kui loom peaks jooksu pääsema, Vilms seda ei teinud ega vastanud ka varjupaiga katsetele temaga ühendust saada. Vilmsi sõnul lahkus koer omaalgatuslikult. 

nimetust "Koeraskandaal" kasutab üksnes Vikipeedia. Kas on kindel, et Koeraskandaal on olemas? --Wkentaur (arutelu) 16. jaanuar 2024, kell 07:49 (EET)

Skandaaliks nimetab seda EKI: "skandaal ‹-i 21› ‹s› avalik kõmuline pahandus v. häbistav juhtum; lament, mürgel, märul." 'Koera hülgamise skandaal' nagu ma algselt kirjutasin või siis 'Koeraskandaal' nagu ta hiljemalt muudeti siin, sobib küll. --LeeMarx (arutelu) 16. jaanuar 2024, kell 12:34 (EET)

Sisu iseenesest ei tarvitse pealkirja pärast välja võtta (on nüüd lühemal kujul tagasi pandud), aga "skandaal" pealkirjas ei ole neutraalne. Esiteks see sisaldab hinnangut juhtumile ja teiseks tõstetakse see juhtum sellise spetsiiflise pealkirjaga muu pealkirjastama või üldisemate pealkirjadega sisu seast põhjendamatult esile. Inglise vikis näiteks ei soovitata üldjuhul kasutada ka üldisemat alaosapealkirja "Vastuolud" (vt en:WP:CSECTION). Pikne 16. jaanuar 2024, kell 20:55 (EET)

Täiendasin veidike, nüüd ei tohiks neutraalsuses küsimust olla.--LeeMarx (arutelu) 18. jaanuar 2024, kell 18:20 (EET)

Minu meelest on nüüd vastupidi mitteneutraalsem kui enne. Enne oli "koera väidetav hülgamine". Nüüd kadus "väidetav" ära, kuigi praeguse esituse ja allikate põhjal pole selge, et tegu oli (tahtliku) hülgamisega. Teiseks spetsiiflise pealkirjaga alaosa ikkagi tõstab selle juhtumi muu sisu seast esile, mis ei tundu kuigi põhjendatud. Minu meelest eelmise redaktsiooni üks pealkirjata lause oli muu sisuga paremini proportsioonis. Pikne 18. jaanuar 2024, kell 21:46 (EET)

Mulle tundub, et siinkohal on valesti mõistetud väljendit "hülgamine". Hülgamine on see, kui koer paneb plehku käreda pakasega, aga sa ei liiguta lillegi, et sellest kedagi teavitada. Veel enam, kui sul on lepinguline kohustus tema eest hoolitseda ja kadumisest teavitada. Ei vastanud ka kõnedele pärast seda, kui koer oli tagasi varjupaika sattunud (mis millegi pärast võeti siin välja vahepeal) - ehk et hülgas koera. See osa on Vilmsi enda sõnadega kinnitatud, et nii need asjad olid. --LeeMarx (arutelu) 18. jaanuar 2024, kell 22:22 (EET)

Vilmsi sõnul lahkus koer omaalgatuslikult.

Naljakas lause.

Koera hülgamine külmalaine ajal sai ühismeedias laialdast kriitikat.

Ei ole neutraalne. "Hülgamine" (ka pealkirjas') on hinnanguline ja ebamäärase tähendusega, ka "sai ühismeedias laialdast kriitikat" on ebamäärane.

Ei ole ka öeldud, mida asjaosaline enda kaitseks ütles.

Lõigu esimene lause ei ole minu meelest vajalik. --Andres (arutelu) 19. jaanuar 2024, kell 12:11 (EET)

artiklis kirjutatakse

Koera hülgamine külmalaine ajal sai ühismeedias laialdast kriitikat.

Miks on vaja võtta Kroonika pealkirja faktina?

• seesama Kroonika artikkel kirjutab, et koer leiti 19. detsembril
• https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ järgi olid siis Eestis plusskraadid

Seega antud kajastust tuleks mainida artiklis Kroonika, mitte siin. Wkentaur (arutelu) 21. jaanuar 2024, kell 18:49 (EET)