Arutelu:Harilik lina

Siin räägib ainult ühest linasordist.--WooteleF 28. mai 2008, kell 16:15 (UTC)

Jutt on liigist harilik lina (Linum usitatissimum), eriti kultuurtaimena. Ma arvan, et pealkiri on sobiv. Perekonna kohta võib teha artikli Lina (perekond).

Muide, on olemas ka näiteks voodilina, laudlina ja kinolina, mida samuti nimetatakse lihtsalt linaks. Andres 28. mai 2008, kell 19:22 (UTC)

Õrnad õied leekpunast värvi. - Lina õied on reeglina sinised. Osadel sortidel on ainult punased.--WooteleF 28. mai 2008, kell 19:32 (UTC)

Võtsin artiklist välja aiataimena kasvatatava suureõielise lina kohta käiva lõigu. Panen selle siia, kui keegi peaks tahtma sellest liigist artiklit kirjutada. --Ulrika 9. detsember 2010, kell 21:40 (EET)

Püsiklinasid seemnete,pistikute ja põõsa jagamisega. Seemned võib külvata enne talvel või kevadel. Võsud pikeerida vahega 5-8 cm. Mitmeaastane lina õitseb teisel aastal pärast külvamist. Taimed, mis on kasvanud seemnest,õitsevad paremini ja on tugevamad kui jagatud põõsad. Istikute vahe üksteisest jäetakse 15-20 cm. Püsiklina on väga efektne grupina teiste püsikute ja kirevate suvelilledega. Suureõielist lina kasvatatakse õitsvas lillemurus.

---

Siit vist võeti kogu varasem jutt välja. Panen siia. Uus jutt on juhendihõnguline. --Epp 13. mai 2011, kell 03:53 (EEST)

Vana tuleks kuidagi tagasi panna. Andres 13. mai 2011, kell 04:30 (EEST)

Tekst näeb välja, nagu see oleks õpikust kopeeritud koos keelevigadega. Google kyll allikat ei reeda, aga ehk mõni põllundushuviline teab. Muuseas, päisesse viidatud voodilina ja laudlina lingid ei ole eriti head, riidest tehtud lina mõiste on laiem (nt kuivatuslina jms funktsioonid). --Oop 13. mai 2011, kell 12:04 (EEST)

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda kuuluv 60-120 cm kõrgune üheaastane tuntud kultuurtaim.

Morfoloogia

Õied

Lina õitseb juunis-juulis. Viie kroonlehega helesinised õied on väikesed (kuni 3 cm diameetriga) ja korrapärased, avanevad vaid päikeselise ilmaga. Õitel on ka kerge aroom.

Lehed

Lehed süstjad, teravatipulised, kaetud nõrga vahakirmega. Varred on püstised, peenikesed ja rohkem või vähem harunenud. Leheseis vahelduv.

Vili

Viljaks on ümar kupar, mis sisaldab hulgaliselt seemneid. Valmib juulis-augustis.

Seeme

Seemne pikkus on 3,2-4,8 mm, laius 1,5-2,8mm, paksus 0,5-1,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte.

Juurestik

Juurestik koosneb peajuurest ja peenikestest õrnadest kõrvaljuurtest. Peajuur tungib mulda kuni 1,5 m sügavusele.

Levik

Lina perekonnas on umbes 200-230 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja subtroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas.

Ajalugu

Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas.

Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond.

Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi.

Asva I pronksiaegsest asulast (esimene avastatud kindlustatud asula Eestis) on kindlaid tõendid, et elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljeluse, muu hulgas ka linakasvatuse ja -töötlemisega. Leitud luust linakammide ja ropsimõõkade katkendeid, mis on kulunud teraküljelt hästi siledaks, dateeritud radiosüsinikumeetodil 635 +/- 50 e.m.a.

Kasutamine

Lina varred, linane nöör ja köis

Linast saab valmistada nii linakiudu, linalõnga, kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi.

Linast saab väga tugeva lõnga, mis ei tõmbu kokku ka kõrgetel temperatuuridel. Sellest tehtud riided imevad hästi niiskust ja kuivavad võrreldes villaste esemetega kiiremini. Köha vastu aitab linase riide või taela suits, mida sisse peab hingama.

Kasvatamine

Vajab avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt, kui saak on kuiv ja seeme valminud. Üheaastast lina paljundatakse seemnetega.

Kaaslejad

• linatuder

---

See peaks minema artiklisse omega-3 rasvhapped Ulrika 19. detsember 2011, kell 23:36 (EET)

Lina ja närvirakud

Omega-3 (ω-3) rasvhapped hoiavad rakumembraanid elastsetena, võimaldades ainete vaba ringkäiku raku sisse ja jääkainete väljutamist rakust. Uuringud näitavad, et ω-3 rasvhapped (sh DHA (C22:6) ja ALA (C18:3) ), avavad ajus paiknevad K(+) kanalid, olles närvirakkude ning - kudede, silma võrkkesta, ajurakkude seinte jt närvikudede elulemiseks hädavajalikud rasvhapped. Nimetatud ω-3 küllastumata rasvhapete närve kaitsvat funktsiooni seostataksegi elulise toimega Alzheimeri ning ADHD ja depresiooni puhul, kuna nimetatud kanalid jäävad suletuks küllastunud rasvhapetele, ehk küllastunud ja rafineeritud rasvhapete osakesed säilitavad küll oma iseäraliku kuju ning sisenevad ainevahetusringkäigus oma kohtadele aga sellised osakesed ei ole võimelised ellu viima eluliselt tähtsaid biokeemilisi ning –elektrilisi (ei suuda ühineda hapnikumolekulidega) funktsioone ja protsesse ning ensüümid, kes püüavad neid metaboliseerida deaktiveeruvad.

Viited

--- Õied, vili, seemned, juurestik jms. avaneb kui lugeda veidike botaanika kaudu näituseks:

Strasburger - Lehrbuch der Botanik für Hochschulen (Sav Biologie) (German Edition) [Hardcover] Peter Sitte (Author), Elmar W. Weiler (Author), Joachim W. Kadereit (Author), Andreas Bresinsky (Author), Christian Körner (Author), Eduard Strasburger (Author) http://www.amazon.com/Strasburger-Lehrbuch-Botanik-Hochschulen-Biologie/dp/382741010X/ref=sr_1_1?s=books&ie=UTF8&qid=1356667132&sr=1-1&keywords=Lehrbuch+der+Botanik

Comprehensive and Molecular Phytopathology (Studies in Plant Science) [Hardcover] Yuri Dyakov (Editor), Vitaly Dzhavakhiya (Editor), Timo Korpela (Editor) http://www.amazon.com/Comprehensive-Molecular-Phytopathology-Studies-Science/dp/0444521321/ref=sr_1_sc_1?s=books&ie=UTF8&qid=1356667188&sr=1-1-spell&keywords=Pythopathology

ehk avitab re- toimetamisel, 24.1.13 18:31 Mariina

«nii kiu- kui ka kui õlilina»

Mis see tähendab?—Pietadè 19. jaanuar 2019, kell 22:20 (EET)

Lina kui materjal

Linakiu omadused, kasutamine jm seostuv tuleks panna lina kui materjali alla, võiks ollagi eraldi artikkel Lina (materjal) kategoorias Looduslikud kiud, Materjalid vm? Evlper (arutelu) 6. november 2020, kell 01:35 (EET)