Arutelu:Arhaikum

Arhaikum oli hea artikli kandidaat, kuid ei osutunud valituks.
Palun aita artiklit parandada, et selle saaks uuesti hea artikli kandidaadiks esitada.

Selline järjekord ei ole aktsepteeritav. Iga geoloog teab, et kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal. Sellest põhimõttest tuleb ka siin lähtuda st. "Neoarhaikum" peab olema kõige peal ja Eoarhaikum all. Siim 13:40, 14 Feb 2005 (UTC)

Atmosfäär ei neelanud ultraviolettkiirgust.

See on küll väga huvitav väide. UV-kiirgust ei neela need molekulid, millel puudub dipoolmoment. Laskumata detailidesse ütlen, et sellised on kaheaatomilised samadest aatomitest koosnevad molekulid st. nende elektronpilv ei ole kallutatud kummagi aatomi poole. Sellised on nt. O₂ ja N₂. Kui tolleaegne atmosfäär koosnes peamiselt süsinikdioksiidist, metaanist ja ammoniaagist pidi ka kasvuhooneefekt olema väga tugev ja oligi. Seega see lause on lausvale.

Kurat, olen ise vist lolliks läinud. Ajasin IP ja UV sassi. Vabandust. Siim 14:16, 14 Feb 2005 (UTC)

Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks umbes 2 miljardit aastat tagasi.

Mis asi on hapnikurikkus? Selle lausega ei saa ma nõustuda. Vabade hapniku molekulide olemasolu ei ole veel hapnikurikkus. Saan aru, et peamiseks allikaks on Kalju Eerme geofüüsika loengukonspekt, mida ma ei soovita kasutada. See sisaldab üsna palju vigu. Siim 14:09, 14 Feb 2005 (UTC)

Eluvormid

Vanimateks organismide jälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide.

4,6 miljardit aastat tekkisid kemofossiilid ehk kemokivistised, mis esindavad Maa evolutsiooni esimest staadiumi. Neis leiduvad orgaanilist süsinikku, aminohapete ja süsivesinike jäänuseid, valkainelise päritoluga väävlit, rauaühendeid ja kaltsiumkarbonaati. Kuigi atmosfääri koostise tõttu elu ei saanud veel säilida, esinesid seal just need orgaanilised ained, mida elu eeldab.

3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi on leitud Gröönimaa settekivimitest. Isua-nimelise leiukohast leiti rauabaktereid meenutavad ümmargused moodustised, ent nende biokeemiline päritolu ei ole veel selge.

3,46 miljardit aastat tagasi tekkisid Lääne-Austraalia Warrawoonas sinibakterite ehk tsüanobakterite elutegevuse tulemustel niinimetatud biomassivaibad, mida kivististena kutsutakse stromatoliitideks. Stromatoliite tekib soojaveelistes madalates lahtedes veel tänapäevalgi. Prokarüootiline aeg kestis paar miljardit aastat. See lõppes päristuumsete ehk eukarüootide ilmumine proterodoikui merede kihinditesse. William Schopf leidis 3,5 miljardit aastat vanal kivil 11 bakteriliiki. Tsüanobakteritele (varasem nimi sinivetikad) iseloomulike süsivesinike rohkus osutab sellele, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks.

3,4...3,5 miljardit aastat tagasi leiti Aafrika lõunaosas Svaasimaa Fig Tree leiukohast settekivimitest organisme. Mikrokivistised - ainuraksed, kerajad, keskmiselt 18,7 mikromeetrise läbimõõduga sinibakterid Archaeosphaeroides barbertonensis - on oma nime saanud Barbertoni linna lähedal asuva leiukoha järgi. Samast leiti ka kepikujulisi baktereid. Need organismid on prokarüoodid.

Lõuna-Aafrika 2.9 miljardi aasta vanustest lubjakividest on leitud vetikate säilmeid. Need on bakteritest oluliselt keerulisemaks vormiks.

Selle osa võtsin tervikuna välja, sest ta ei vasta tänastele teadmistele. Kindlalt teame eluvormidest, mis eksisteerisid 2,7 Ga tagasi. Kõik varasem on kaheldav. Siim 14:32, 14 Feb 2005 (UTC)

Miks siis mitte neid oletusi mainida ja kommenteerida? Öelda, et need on ekslikud või kaheldavad. Andres 14:38, 14 Feb 2005 (UTC)

Jah, seda võib teha kui oleks teadmisi rohkem ja teaks nn. story't iga leiu taga, aga seda võib ju ka edaspidi teha. Tõstsingi nad siia mitte ei kustutanud, sest arvan, et neist saab midagi teha küll, kuid artiklis on nad sellisel kujul igaljuhul eksitavad. Siim 14:53, 14 Feb 2005 (UTC)

Välislingid

Välislingid võtsin välja, sest neis ei sisaldu midagi sellist, mida võiks soovitada. Siim 14:37, 14 Feb 2005 (UTC)

Artikkel sai nüüd kõvasti nudida, kuid ma arvan, et parem olgu ta lühem kui sisaldagu kahtlase väärtusega infot. Siim 15:03, 14 Feb 2005 (UTC)

Ehk oleks "vee all" asemel parem öelda "vees". Andres 16:41, 10 august 2005 (UTC)

See artikkel on hea artikli kandidaat, aga see on minu meelest teema, millest on vaja natuke põhjalikumat ning paremini kirjutatud käsitlust. Selle artikli sisu õigsuse suhtes ma ka mürki ei võtaks. Kunagi ma vist rappisin teda ja viskasin ilmset jama välja, aga siin võib veel olla. Ma lihtsalt ei tunne seda asja nii hästi. Siim 13. veebruar 2009, kell 22:59 (UTC)

Ajakohastada

Lisasin viite aga lause tahaks täpsutamist. --Tiuks 21. mai 2009, kell 15:54 (UTC)

Lisa teema