Arpad Andreller
Arpad Andreller (23. jaanuar 1931 Tallinn – 29. september 1979 Rummu vangla, Vasalemma külanõukogu, Harju rajoon) oli eesti arhitekt.
Andreller õppis Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis 1951–1957 ja lõpetas selle arhitektina. Ta töötas 1957–1965 Tallinnas ja 1965–1977 Pärnu linna peaarhitektina.
Andreller vahistati 18. augustil 1977, süüdistatuna altkäemaksu võtmises. Nii süüdistuses kui ka süüdimõistvas kohtuotsuses ("ametiseisundi kuritarvitamise, riigivara riisumise, omastamise ja raiskamise ning altkäemaksuvõtmise eest" 6 aastat vabadusekaotust) 30. jaanuarist 1979 on nähtud fabritseerimise tunnuseid.[1]
Ta viidi karistust kandma 23. veebruaril 1978 Rummu vangilaagrisse. Ta suri seal karistuse kandmise ajal 29. septembril 1979 ning maeti 6. oktoobril 1979 Tallinna Pärnamäe kalmistule.
Tööd
muuda- 1966 – Rannamõisa kämpingu saun
- 1966 – Glehni lossi rekonstrueerimise arhitektuurivõistlus, I–II auhind
- 1970 – Viljandi näidissovhoosi keskuse (Viiratsis) arhitektuurivõistlus, III auhind
- 1974 – Pärnu üldplaani üks autoreid
Liikmesus
muuda- 1974 – NLKP liige
Viited
muudaKirjandus
muuda- Tiiu Põld. "Ta tundis end karistamatuna...". Rahva Hääl, 21. märts 1978. Lk 3
- Margit-Mariann Koppel. "Arhitektiks jäämine maksis elu". Kultuur ja Elu 1/ 2002. Lk 52
Välislingid
muuda- "Eesti NSV Arhitektide Liidu XI kongressi delegaadid (vasakult) Pärnu linna peaarhitekt Arpad Andreller, Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Udo Ivask, "Eesti Projekti" arhitekt Arvo Niineväli ja "EKE Projekti" peaarhitekti asetäitja Hindrik Piiber mõtteid vahetamas". Foto: Gunnar Loss, november 1973. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, RA EFA.250.0.86131
- Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul