Arnold Bax

Arnold Edward Trevor Bax (8. november 1883 London – 3. oktoober 1953 Cork) oli inglise helilooja.

Bax sündis hollandi päritolu kõrgkeskklassi perekonnas. Perekonna mõju tõttu ei pidanud ta kunagi tööd raha pärast tegema, vaid üksnes sellepärast, et see talle meeldis.

Juba nooruses paistis Bax silma intellekti ja suure muusikaandega, eriti klahvpillidel. Teda õpetati kodus, formaalselt käis ta esimest korda koolis alles 1898–1900 oma kodulinnaosas asuvas Hampsteadi konservatooriumi nimelises erakolledžis. Ta õppis klaverit Tobias Matthay ja kompositsiooni Frederick Corderi juures Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias.

1941 sai kuningliku muusikameistri tiitli. Seda tiitlit kannab Suurbritannias korraga ainult üks inimene ja tollal oli see eluaegne amet.

Bax töötas pianisti ja dirigendina. Teda mõjutasid Richard Wagner, Nikolai Rimski-Korsakov, romantism ja prantsuse impressionistid. Ta on avaldanud autobiograafia "Farewell my youth" (1943).

Luulet ja jutustusi kirjutas ta varjunime Dermot O'Byrne all.

Looming

Balletid, sh "Ehast koiduni" ("From Dusk till Dawn", 1917), "Tõde vene tantsijaist" ("The Truth about the Russian Dancers", 1920, kirjutatud Sergei Djagilevile)
7 sümfooniat (1922–1939)
9 sümfoonilist poeemi, sh "Imede aed" ("In the fairy hills", 1909), "Tintangel" (1919), "Vahemeri" (1921)
Viiulikontsert (1937), Vioolakontsert (1920), Tšellokontsert (1932), Klaverikontsert vasakule käele (1949), Fantaasia viiulile klaveriga (1920)
Kontsert fagotile ja harfile keelpillide sekstetiga (nonett)
Kontsert flöödile, oboele ja harfile keelpillikvartetiga, 3 keelpillikvartetti
Trio flöödile, vioolale ja harfile
6 sonaati (erinevatele instrumentidele)
Klaverile "Maiöö Ukrainas", "Hopakk" (1910)