Apuleius
Apuleius (umbes 125 pKr Madaura, Põhja-Aafrika – umbes 180 pKr) oli rooma kirjanik ja filosoof (platonist).
Elukäik
muudaApuleiuse täpne eluaeg ja eesnimi ei ole teada; hiliskeskajal anti talle ta teose "Metamorfoosid" peategelase järgi eesnimi Lucius.[1] Andmed tema elu kohta pärinevad peamiselt ta enda teostest. Ta sündis Põhja-Aafrikas Madauras (ka Madauros, tänapäeval M'Daourouch Alžeerias), mis oli tollal Rooma koloonia. Apuleiuse Numiidia provintsiametnikust isa pärandas oma kahele pojale ligi 2 miljonit sestertsi.[2] Apuleius õppis Kartaagos ja Ateenas, muu hulgas Platoni filosoofiat. Seejärel elas ta mõnd aega Roomas,[3] ent naasis siis Aafrikasse, kus tegutses kõnemehe ja filosoofina.
Looming
muuda
Apuleiuse peateos on 11 peatükist koosnev romaan "Metamorphoses" ("Metamorfoosid"), hiljem tuntud ka kui "Asinus aureus" ("Kuldne eesel").[4] Tegemist on ainsa tervikuna säilinud Vana-Rooma romaaniga. See toetub osaliselt kreeka eeskujule ning räägib nõiduse abil eesliks ja hiljem tagasi noormeheks moondatud Luciuse seiklustest. Loo läbivaiks teemadeks on pime saatus ja hukutav uudishimu. Jutustuses on kasutatud iroonilis-lõbusat stiili ja keelt. Romaan lõpeb peategelase pühendamisega jumalanna Isise müsteeriumidesse. Teos sisaldab mitmeid põimjutustusi, millest kuulsaim on "Amor ja Psyche", lugu Erose (rooma Amor) ja Psyche armastusest.
Apuleius kirjutas ka kõnesid, millest tuntuim on "Apologia" ("Kaitsekõne", tuntud ka kui "Pro se de magia" ehk "Enda kaitseks maagiast"). Siin vastab ta teravmeelselt ja kõneosavalt süüdistusele, nagu ta oleks oma naise, jõuka lese armastuse võitnud nõidusega. Ta näitab, kuidas hoopis süüdistajad on rumalad, kui arvavad, et noorel ja andekal mehel on vaja kasutada nõidust, et 40-aastane naine endasse armuma panna.
Apuleiuse filosoofiliste teoste hulka kuuluv "De deo Socratis" ("Sokratese jumalusest") esitab süstemaatilise käsitluse daimonitest, keda Apuleius peab jumalate ja inimeste vahepeal asuvaiks olendeiks.
Teos "De Platone et eius dogmate" ("Platonist ja tema õpetusest") algab vanima säilinud ülevaatega Platoni elust. Järgnevad peatükid käsitlevad tema natuurfilosoofiat ja eetikat (sh riigiteooriat). Sissejuhatuses lubab autor ka kolmandat, eeldatavalt loogikat käsitlevat osa, ent seda pole meieni jõudnud. Teos on tähtis allikas nn keskmise platonismi kohta, mille esindajailt ei ole peaaegu midagi säilinud.
Apuleiuselt pärineb veel teos "Florida" ("Õiepõimik" või "Hiilgavad palad"), antoloogiataoline kogumik, mis sisaldab katkendeid Apuleiuse kõnedest. Arvatavasti on ta ka traditsiooniliselt Aristotelesele omistatud teose "Peri kosmou" ("Maailmast") ladinakeelse tõlke "De mundo" autor.
Viited
muuda- ↑ Julia Haig Gaisser, The fortunes of Apuleius and the Golden Ass: a study in transmission and Reception. Princeton: Princeton University Press, lk. 69.
- ↑ Apuleius, Apologia 23.
- ↑ Apuleius, Florida 17.4.
- ↑ Eesti keeles ilmunud Anne Lille tõlkes: "Metamorfoosid ehk Kuldne eesel", Tallinn: Hortus Litterarum, 1994.
Kirjandus
muuda- Mihhail Bahtin, "Valitud töid". Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 65–80 (peatükk "Apuleius ja Petronius" uurimusest "Aja ning kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni", tõlkinud Pärt Lias)
- Marju Lepajõe, "Platooniline eesel" (teose "Metamorfoosid ehk Kuldne eesel" arvustus) – Vikerkaar 1994, nr 9 ja Marju Lepajõe raamatus "Roomlaste taltsutamine", sari Eesti mõttelugu, nr 102, Ilmamaa, Tartu 2011, lk 373–379; ISBN 9789985773307
- Ilmar Vene, "Apuleiuse "Metamorfoosid" ja romaanižanri muundumised" – Keel ja Kirjandus 1994, nr 12, lk 705–712
- Anne Lill, "Characters, situations and the grotesque: interpreting Apuleius' Metamorphoses" – Interlitteraria. 2. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 1997, lk 64–83
- Anne Lill, "Narratiivistrateegiad Apuleiuse "Metamorfoosides": tegevus, struktuur ja kujundid" – kogumikus "Jutustamise teooriad ja praktikad", koostaja Marina Grišakova, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2010, lk 85–110; ISBN 9789949195435
Välislingid
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Apuleius |