Marina Grišakova

Marina Grišakova (kasutatakse ka nimekuju Grishakova, sündinud 1961[1]) on Eesti semiootik ja kirjandusteadlane.

Ta töötas assistendina Juri Lotmani juhitud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja semiootika laboris, lektorina semiootika õppetoolis, lektori ja dotsendina maailmakirjanduse õppetoolis. Alates 1. septembrist 2015 on ta Tartu Ülikooli kirjandusteooria professor. Ta on pidanud külalis- ja plenaarloenguid mitmes Euroopa ülikoolis ja uurimiskeskuses.

Ta on olnud Avatud Eesti Fondi stipendiaat New Yorgi Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse osakonnas (1999), W. J. Fulbrighti programmi stipendiaat, külalisteadlane interdistsiplinaarses projektis Narrative Ohio Osariigi Ülikoolis (2008), Briti Akadeemia külalisteadlane (2011–2012).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kirjandusteooria ja kirjanduse filosoofia, narratoloogia, intermediaalsed uuringud, kognitiivne humanitaarteadus, koolkondade ja ideede ajalugu, kirjandus- ja kultuurisemiootika.

Ta on mitme erialaseltsi, kolleegiumi ja ekspertkogu, sh Cambridge'i Ülikooli kirjastuse Legenda raamatusarja Transcript [2] rahvusvahelise nõuandekogu ning ajakirjade CompLit: Journal of European Literature, Arts and Society [3] ja CLCWeb: Comparative Literature and Culture [4] toimetuskolleegiumi liige. Aastatel 2007–2011 juhtis ta Põhjamaade narratiiviuurijate koostöövõrgustikku (NordForski toetusel) [5], 2011–2013 Euroopa Võrdleva Kirjanduse Võrgustikku. Alates 2018. aastast on ta Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (ICLA) kirjanduse, kunstide ja meedia uurimiskomitee asepresident. 2016. aastal valiti ta Academia Europaea liikmeks [6].

Tunnustus

muuda

Publikatsioone

muuda
  • Grishakova, Marina (2023). La complexité organisée et le hasard: Lotman, Prigogine, Serres. Dans le chapitre: John Pier, Demian Battaglia, Marina Grishakova, Maria Poulaki et Richard Walsh. Hasard et sciences de la complexité. Duprat, Anne. Figures du Hasard: L'imaginaire de la contingence en Occident. II. Figurer le hasard: questions de théorie. Paris : CNRS Éditions [ilmumas].
  • Grishakova, Marina; Le Juez, Brigitte; Springer, Olga (2023). New Critical and Theoretical Approaches in Comparative Literature. Special issue of CompLit: Journal of European Literature, Arts and Society, 1 (n 5). Paris : Classiques Garnier https://classiques-garnier.com/complit-journal-of-european-literature-arts-and-society-en.html
  • Grishakova, Marina (2023). Intermediality as a material practice and artistic event. In: Thomas, Bronwen, Julia Round, and Astrid Ensslin (Ed.). Routledge Companion to Literary Media. London-New York: Routledge.
  • Grishakova, Marina (2022). Perspectives on Causality in Sciences and Art: On the Limits and Benefits of Narrative Representation. In: Paul Dawson and Maria Mäkelä (Ed.). Routledge Companion to Narrative Theory. London-New York: Routledge. [8]
  • Grishakova, Marina (2022). The Fascination of Failure: On Predictability, Unpredictability and Postdictability in Art. In: Kiss, Miklós, and Steven Willemsen, eds. Puzzling Stories: The aesthetic appeal of cognitive challenge in literature, television & film. New York-Oxford: Berghahn Books. [9]
  • Fusillo, Massimo; Grishakova, Marina, eds. (2020). The Gesamtkunstwerk as A Synergy of the Arts. Bruxelles-Bern-Berlin-New York: Peter Lang [10]
  • Grishakova, Marina; Poulaki, Maria (2019). Narrative Complexity: Cognition, Embodiment, Evolution. Lincoln: University of Nebraska Press [11]
  • Grishakova, M. (2019). Interface Ontologies: On the possible, virtual, and hypothetical in fiction. In: Ryan, Marie-Laure, and Alice Bell, eds. Possible Worlds Theory and Contemporary Narratology (88−109). Lincoln: University of Nebraska Press.
  • Grišakova, Marina (2019). Realistlike ontoloogiate lekked: hübriidsus ja keerukus kultuurilistes ja esteetilistes süsteemides. Altnurme, Riho (Toim.). Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis (207−219). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  • Grishakova, M. (2018). Structuralism and Semiotics. In:The Blackwell Companion to Literary Theory (48−59). Malden-Oxford: Wiley-Blackwell.
  • Grishakova, Marina; Salupere, Silvi (2015). Theoretical Schools and Circles in the Twentieth-Century Humanities: Literary Theory, History, Philosophy. London-New York : Routledge [12]
  • Grishakova, M.; Salupere, S. (2015). A School in the Woods: Tartu-Moscow Semiotics. In: Grishakova, M., Salupere, S. (eds.). Theoretical Schools and Circles in the Twentieth-Century Humanities: Literary Theory, History, Philosophy (173−195). London-New York: Routledge
  • Grishakova, Marina (2014). Fiction as a Cognitive Challenge: Explorations into Alternative Forms of Selfhood and Experience. In: Bruhn, Mark J.; Wehrs, Donald R., eds. Cognition, Literature, and History (190−205). London-New York: Routledge. (Routledge Interdisciplinary Perspectives on Literature ).
  • Grishakova, Marina; Boldrini, Lucia; Reynolds, Matthew (guest eds.) (2013). New Work in Comparative Literature in Europe. Special Issue of CLCWeb: Comparative Literature and Culture 15 (7). West Lafayette, Ind.: Purdue University Press.
  • Grishakova, M. (2012). The Models of Space, Time and Vision in V. Nabokov's Fiction: Narrative Strategies and Cultural Frames (2nd revised edition). Hague: OAPEN (Open Access Publishing in European Networks) [13]
  • Grišakova, M. (koost., toim.); Kangur, K. (toim.) (2010). Jutustamise teooriad ja praktikad. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  • Grishakova, Marina; Ryan, Marie-Laure, eds. (2010). Intermediality and Storytelling. Berlin-New York: De Gruyter.
  • Grishakova, M. (2009). Around "Culture and Explosion": J. Lotman and the Tartu-Moscow School in the 1980s-90s. In: Grishakova, M., ed. Semiotics, Communication and Cognition 1. J. Lotman. Culture and Explosion (175−187). Berlin - New York: De Gruyter.
  • Grishakova, M., ed. (2009). Semiotics, Communication and Cognition 1. Lotman, Juri. Culture and Explosion. Trans. by Wilma Clark. De Gruyter.
  • Barsukov, Sergey; Grigorjeva, Jelena; Grishakova, Marina; Lotman, Yuri, et al. (1997). Osservazioni preliminari sul problema: emblema-simbolo-mito nella cultura del 18 secolo. Galassi, R.; De Michiel, M. Il simbolo e lo specchio. Scritti della scuola semiotica di Mosca-Tartu (67−76). Napoli: Edizioni Scientifiche Italiane.

Isiklikku

muuda

Tema ema oli vene keele õpetaja Elleonora Grišakova (1935–2020), tädi Irina Külmoja on samuti Tartu Ülikooli professor.

Viited

muuda
  1. https://www.ester.ee/search~S1*est?/aGri{u0161}akova/agris~aakova/1%2C10%2C43%2CB/exact&FF=agris~aakova+marina+++++1961&1%2C11%2C
  2. https://www.mhra.org.uk/series/T
  3. https://escl-selc.eu/escl-journal/
  4. https://docs.lib.purdue.edu/clcweb/editorialboard.html
  5. http://nordicnarratologynet.ut.ee/
  6. https://www.ae-info.org/ae/Acad_Main/List_of_Members/ListMembersByCountry?type=listcountry&pagenr=400
  7. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  8. https://www.routledge.com/The-Routledge-Companion-to-Narrative-Theory/Dawson-Makela/p/book/9780367569730
  9. https://www.berghahnbooks.com/title/WillemsenPuzzling
  10. https://www.peterlang.com/document/1059225
  11. https://www.nebraskapress.unl.edu/university-of-nebraska-press/9780803296862/ https://www.diegesis.uni-wuppertal.de/index.php/diegesis/article/view/395
  12. https://www.routledge.com/Theoretical-Schools-and-Circles-in-the-Twentieth-Century-Humanities-Literary/Grishakova-Salupere/p/book/9781138547780# http://www.jltonline.de/index.php/reviews/article/view/908/2135
  13. https://library.oapen.org/handle/20.500.12657/34517

Välislingid

muuda