Antiigiteater
Antiigiteater oli aastatel 2000–2005 Tartus tegutsenud teater, kus lavastati ja etendati antiikaja või antiigist inspireeritud keskaja autorite teoseid[1].
Ajalugu muuda
Teatri asutasid Mari Murdvee ja tema mõttekaaslased, kelle hulgas leidus nii üliõpilasi kui ka vanemast teatrikunstist huvitatud näitlejaid. Mari Murdvee oli ka Antiigiteatri juhtfiguur ja lavastaja, mängiti tema tõlketööst välja kasvanud lavastusi. Paralleelselt tõlkimisega tundis Mari Murdvee suurt huvi selle vastu, kuidas tekstid võisid mõjuda omas ajas:
- "... Näitlejana ei saanud ta tekste jätta üksnes paberile, vaid püüdis neid "tõsta püsti", mitte üksnes tõlkida, vaid anda neile inimlik ja kõigi meeltega tajutav vorm. Äärmise teadusliku põhjalikkusega võttis ta kunstinähtused tükk-tükilt lahti ning sisemistest printsiipidest, ideedest, milleni ta sel moel jõudis, proovis ta luua uut kunstiteost, millel oleks sama mõju, mis teose loomisajal. Ta proovis äratada lugejates-vaatajates unustatud tundmused ja mõtted, unustatud taju, unustatud esteetika – hõlmata elu sügavamalt ja asetada inimene oma päristisse perspektiivi."[2]
Teater kasvas välja antiikautorite (Homeros, Theokritos, Sappho) tõlgetest tekstipõimikute esitamisest. Antiigiteatri kujunemise kohta Janika Pällilt Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli Facebooki-postituses:
- "Meelde jäi ka Antiigiteater: meie rühmas õppis Mari Murdvee, kes oli lõpetanud Toominga teatristuudio ning lavastas meiega mõnel korral antiikaja autorite tekste (hiljem tegi ta Antiigiteatri lavastusi TÜ raamatukogus). Tollal toimus Tartus kevadeti Dionyysiate teatrifestival ja meie "Odüsseia" lavastus (6. laul, mida me olime Epp Tamme Homerose kursusel lugenud) võeti selle programmi, andsime kas 2 või 3 etendust täismajale klassikalise muinasteaduse muuseumis, päris uhke tunne oli.... hiljem tegin veel kaasa ühes teoloogide teatritrupi lavastuses, sinna sattusin seetõtttu, et kuulasime koos heebrea keele, eksegeesi ja vanakreeka filosoofia kursusi. [...]"
Esimeseks lavastuseks oli Aristophanese "Linnud. Proloog ja parodos", mida mängiti Tartu Vanamuusika Festivalil 2000. aastal[3], kuid teatri nimi ei jõudnud toona trükisesse. Antiigiteatri nime all kanti ette Homerose hümnidel põhinevad tantsulis-muusikalised lavastused "Apolloni sünd" (2002) ja eelnimetatu kohandus "Homerose tuleklaas" (2004)[4], Gandersheimi Hrotsviti draama "Väepealik Gallicanuse pöördumine" (2003) ning Petrarca ekloogil "Parthenias", heksameetris poeemil "Africa" ning antiiktekstidel põhinev sõnalis-muusikaline teatraliseering "Hinge killud" (esietendus luuletaja 700. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäeval Tartu Ülikooli raamatukogus detsembris 2004[5]).[2]
Antiigiteatris on tegutsenud Heli Kohv, Heikki-Rein Veromann, Enn Lillemets, Maare-Marika Heinsoo, Janika Päll, Külli Kressa, Anu Põldsam, Andreas Kalkun, Kaspar Koort.
Lavastused muuda
- 2000 - Aristophanes. "Linnud" (proloog ja parodos)
- 2002 - Homeros/Murdvee "Apolloni sünd"
- 2003 - Hrotsvita Gandersheimist. "Väepealik Gallicanuse pöördumine"
- 2004 - Homeros/Murdvee "Homerose tuleklaas"
- 2005 - Petrarca/Murdvee "Hinge killud"
Viited muuda
- ↑ J. Päll. Translating from Ancient Languages into Estonian: Outlines for Translation History. – Chalvin, A.; Lange, A.; Monticelli, D. eds. Between Cultures and Texts. Itineraries in Translation History. Frankfurt am Main 2011: Peter Lang Verlag, lk 123-135
- ↑ 2,0 2,1 Marju Lepajõe, Enn Lillemets, Mari Murdvee 24. VIII 1959 – 21. III 2008, Sirp, 4. aprill 2008
- ↑ M. Kolk. Valge tuvi vahendusel ja Vahemere äärest. Tartu Vanamuusikapäevade teatrietendustest. – Sirp, nr. 19, 19 mai 2000
- ↑ Antiigiteatri etendus kunstimuuseumis. - Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, 14. mai 2004
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. detsember 2016. Vaadatud 15. juulil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)