Sappho (ka: Sapfo) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630–612 eKr, surmaajaks märgitakse sageli 570 eKr, ehkki see päris kindel pole. Sünnikohaks arvatakse olevat kas Eresos või Mytilene – Lesbose linnad. Enamik tema kirjatööst on hävinenud, kuid tema tohutu maine nii pedagoogi kui lüürikuna on säilinud.

Sappho büst

Elulugu

muuda

Arvatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Kleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Ta oli ilmselt abielus (Atika komöödia järgi rikka kaupmehega), kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole. On leitud ka tõendeid, et Sapphol võis abielust olla tütar Kleïs, kellele Sappho ka mitmeid luuletusi pühendas.

Sappho rajas Mytilenes tütarlasteringi, kus õpetas tüdrukuile kombeid ja kodumajapidamist. Ehkki Vana-Kreekas ei olnud kombeks tüdrukuid harida, oli Lesbose saarel neidude kasvatus vabamas vormis. Nõnda on arvatud, et tütarlasteringis võis Sappho õpetada ka kehalise naudingu võtteid. Siit pärinevad ka mõisted lesbism ja sapphism, mida eeskätt seostatakse Sappho tegevusega Lesbose saarel.

Sappho temaatikat on käsitlenud paljud kirjanikud, samuti on temast inspireeritud mitmed kunstiteosed.

Looming

muuda

Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, neist on säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele". Tema luuletustes kajastatakse sageli sügavaid tundeid ja elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse ka Sappho stroofi.

Tekstinäide

muuda

Δέδυκε μὲν ἀ σελάννα
καὶ Πληίαδες· µέσαι δὲ
νύκτες, πάρα δ᾿ ἔρχετ᾿ ὤρα·
ἔγω δὲ μόνα κατεύδω

Tõlge

muuda

On loojunud ammu kuu ning
Plejaadidki loojas, kesköö
käes, aeg läheb mööda aina,
kuid üksi ma voodis ikka.

(fragment 168B Lobel–Page; tõlkinud Janika Päll)[1]

Viited

muuda
  1. Ilmunud: Vikerkaar 8–9, 1998, lk. 4; Sappho autorsus ei ole kindel.