Külli Kressa
Külli Kressa (sündinud 24. mail 1976[1]) on eesti tõlkija, koreograaf, vanamuusika- ja vanatantsuentusiast.[2]
Haridus muuda
Kressa lõpetas 1994. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi[3], õppis Tartu Ülikoolis soome-ugri ja romaani keeli[2] ning sai 2004. aastal magistrikraadi ungari filoloogias (magistritöö "Planctus ante nescia, Flete, fideles animae ja Ómagyar Mária-siralom'i võrdlus strukturaalse analüüsi alusel" juhendaja Tõnu Seilenthal)[4]. Ajaloolist tantsu on ta õppinud Jane Gingelli, Diana Scriveneri, Isabel Suri ja Hazel Dennisoni ning vanamuusikat Lilian Langsepa ja David Kettlewelli juures.[2]
Tegevus tantsuentusiastina muuda
Külli Kressa rekonstrueerib tantse ajalooliste tekstide alusel, toetudes sellistele autoritele nagu Thoinot Arbeau, Antonius Arena, Domenico da Piacenza, Fabritio Caroso, Cesare Negri ja John Playford. 1999. aastast on ta teinud tantsuseadeid harrastusteatrite lavastustele ning andnud tantsukursusi Kuressaare Muusikakoolis, Vastseliina piiskopilinnuses, Rakvere linnuses jm. Ta on loonud koreograafia Antiigiteatri lavastustele "Apolloni sünd" (Vana-Kreeka luulel põhinev lavastus esietendus Tartu Vanamuusika Festivalil 2002) ja "Hinge killud" (põhines Francesco Petrarca ekloogil "Parthenias" ja antiiktekstidel)[2] ning Utlib Teatri lavastusele "Kahe isanda teener" (2004)[5]. Alates 2012. aastast juhendab Külli Kressa Rakvere Muusika- ja Kunstikoolis KAUR vanatantsuansamblit Fioretto. Ta on tegelenud ka iiri ja mustlastantsuga.[2][6] 2014. aastal lavastas ta tantsukava "Nagu meile meeldib", mis põhines William Shakespeare'i näidendites mainitud tantsudel. Lavastust on mängitud Rakveres, Cēsises ja Türi kevadfestivali raames Kabala mõisas. 2015. aasta kevadel lavastas Kressa tantsuetenduse, mis põhines "Raevunud Orlando" süžeekäikudel.
Ta on Tartu vanatantsuansambli Saltatriculi kunstiline juht.[2]
Tegevus tõlkijana muuda
Ta on tõlkinud raamatuid itaalia ja prantsuse keelest. Kressa tõlked on pälvinud kiitust: "Siinkohal tuleb tõsta klaas parimat veini raamatu tõlkija Külli Kressa auks ja terviseks, kes on lisaks maitsekale, isegi võiks öelda et suisa gurmeemõõtu tõlketööle veel ülima asjatundlikkusega varustanud võhikule kohati õige pentsikuna tunduva teksti väga teraste ääremärkustega ning kirjutanud teosele ka suurepärase järelsõna."[7][8]
Tõlkeid muuda
- Jean Anthelm Brillat-Savarin "Maitse füsioloogia ehk mõlgutused kõrgemast gastronoomiast" Tallinn: Tänapäev, 2014
- Jelena Kostjukovitš "Gusto: miks itaallased räägivad aina toidust" Tallinn: Tänapäev, 2010
- Gianni Vattimo "Vastu languse ontoloogiale" Akadeemia 7/2003 (tlk Külli Kressa ja Leo Luks)
Artikkel muuda
- "Kristliku kultuuri terminite tõlkimisest ungari keelest eesti keelde" kogumikus "Észt-magyar összevetés. 3, A III. magyar-észt kontrasztív nyelvészeti konferencia (Szombathely, 2000. november 23-24.) elöadásai = Estnisch-ungarischer Vergleich. 3, Materialien der dritten Konferenz zur estnisch-ungarischen kontrastiven Linguistik 23.-24. November 2000 in Szombathely" (sari "Folia Estonica") Savariae [=Szombathely]: Berzsenyi Dániel Tanárképzó Föiskola, 2003
Viited muuda
- ↑ Päning andmebaasist inforegister.ee
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Külli Kressa Saltatriculi kodulehel
- ↑ "Vilistlased 1994" Gustav Adolfi Gümnaasiumi kodulehel
- ↑ Tõnu Seilenthal andmebaasis ETIS
- ↑ http://www.ester.ee/record=b4264944*est
- ↑ ""Antiigiteater: Apolloni sünd"". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2015. Vaadatud 9. aprillil 2015.
- ↑ Margus Haav "Arvustus: Surematuse tempel avatakse kahvliga" ERR, 27.05.2014.
- ↑ http://issuu.com/estbook/docs/raamat_aprill_2014_web
Välislingid muuda
- Külli Kressa Saltatriculi kodulehel
- Kairi Janson Tantsuansambel Saltatriculi kui musternäide ajastutruudusest (intervjuu Külli Kressaga enne Pärnu 2016. aasta hansapäevi)
- "Vanad tantsud kütkestavad galantsusega". Postimees, 11. märts 2002
- Külli Kressa intervjuu Klassikaraadiole Klassikaraadio, Delta, 6. november 2019
- Külli Kressa intervjuu Vikerraadiole. Vikerraadio, Päevatee, 29. veebruar 2020, alates 22. minutist.
- Külli Kressa intervjuu Vikerraadiole. 2. osa. Vikerraadio, Päevatee, 7. märts 2020, alates 24. minutist.