Tähk-toompihlakas
Tähk-toompihlakas ehk peajas toompihlakas (Amelanchier spicata) on toompihlaka perekonda kuuluv taimeliik.
Tähk-toompihlakas | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Roosilaadsed Rosales |
Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
Alamsugukond |
Õunapuulised Maloideae |
Perekond |
Toompihlakas Amelanchier |
Liik |
Tähk-toompihlakas |
Binaarne nimetus | |
Amelanchier spicata (Lam.) K.Koch | |
Sünonüümid | |
|
Kirjeldus
muudaKasvab paljutüvelise põõsa või kuni 5 m kõrguse puuna.[1] Võrsed on punakaspruunid, nooremana viltjaskarvased ning hiljem paljad.[2] Lehed on ovaalse või ka äraspidimunaja kujuga. Kroonlehed on valged, karvased ning õied paiknevad püstistes kobarates. Õitsemine toimub maikuus. Viljad on kujult kerajad, purpurjasmusta värvusega ning söödavad. Tupplehed on püstised.
Kasvunõuded
muudaPole mulla suhtes väga nõudlik, võib kasvada liivasel ja klibusel mullal.[3]
Levik
muudaMaailmas
muudaOn pärit USA idapoolsetest osariikidest.[3] Kõige tuntum ja levinum liik Ida-Euroopa maades, talub isegi temperatuuri −45 °C. Liiki kasvatatakse Soomes isegi polaarjoonest põhja pool.[2]
Eestis
muudaEestisse tõid tähk-toompihlaka arvatavasti mõisaomanikud.[1] Rahvapäraselt on taime nimetatud ka Saksamaa toomeks. Liik on metsistunult levinud hajusalt üle kogu Eesti, olles tavaline aia- ja pargitaim.[1][3] On Eesti tingimustes külmakindel.[2]
Kasutamine
muudaDekoratiivtaim, mida võib kasvatada nii üksikpõõsana, rühmiti kui ka kõrge hekina. Sobib kärpimata piirdeiks. Sügisel värvuvad lehed kollaseks.[2]
Viited
muudaVälislingid
muuda- Tähk-toompihlakas andmebaasis eElurikkus