Tähk-toompihlakas
Tähk-toompihlakas ehk peajas toompihlakas (Amelanchier spicata) on toompihlaka perekonda kuuluv taimeliik.
| Tähk-toompihlakas | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
| Alamsugukond |
Õunapuulised Maloideae |
| Perekond |
Toompihlakas Amelanchier |
| Liik |
Tähk-toompihlakas |
| Binaarne nimetus | |
|
Amelanchier spicata (Lam.) K.Koch | |
| Sünonüümid | |
| |
Kirjeldus muuda
Kasvab paljutüvelise põõsa või kuni 5 m kõrguse puuna.[1] Võrsed on punakaspruunid, nooremana viltjaskarvased ning hiljem paljad.[2] Lehed on ovaalse või ka äraspidimunaja kujuga. Kroonlehed on valged, karvased ning õied paiknevad püstistes kobarates. Õitsemine toimub maikuus. Viljad on kujult kerajad, purpurjasmusta värvusega ning söödavad. Tupplehed on püstised.
Kasvunõuded muuda
Pole mulla suhtes väga nõudlik, võib kasvada liivasel ja klibusel mullal.[3]
Levik muuda
Maailmas muuda
On pärit USA idapoolsetest osariikidest.[3] Kõige tuntum ja levinum liik Ida-Euroopa maades, talub isegi temperatuuri −45 °C. Liiki kasvatatakse Soomes isegi polaarjoonest põhja pool.[2]
Eestis muuda
Eestisse tõid tähk-toompihlaka arvatavasti mõisaomanikud.[1] Rahvapäraselt on taime nimetatud ka Saksamaa toomeks. Liik on metsistunult levinud hajusalt üle kogu Eesti, olles tavaline aia- ja pargitaim.[1][3] On Eesti tingimustes külmakindel.[2]
Kasutamine muuda
Dekoratiivtaim, mida võib kasvatada nii üksikpõõsana, rühmiti kui ka kõrge hekina. Sobib kärpimata piirdeiks. Sügisel värvuvad lehed kollaseks.[2]
Viited muuda
Välislingid muuda
- Tähk-toompihlakas andmebaasis eElurikkus
