Allofaan

Allofaan on amorfne füllosilikaatne savi koostises olev mineraloid. Allofaani idealiseeritud keemiline valem on Al₂O₃·(SiO₂)_1,3-2·(2,5-3)H₂O. Tihti sisaldab allofaan ka vaske, sagedased lisandid on veel titaan, raud, magneesium, kaltsium ja kaalium. Enamasti puudub allofaanil kristallstruktuur ja seega kuulub see mineraloidide hulka, ent selle koostises leidub vahel ka savimineraalidele omaseid kristalseid elemente; vahel sarnaneb allofaan oma struktuurilt ka kaoliniidiga. Allofaanile on iseloomulikud tema spetsiifiline infrapunaspekter ja röntgenikiirguse difraktsioon.

Allofaan
Allofaan USA Arizona osariigi Cochise'i maakonnast
Omadused
Mineraaliklass	füllosilikaadid
Värvus	sinine, valge, kollane, pruun, roheline
Tihedus	2,75 g/cm³
Kõvadus	3
Lõhenevus	habras
Süngoonia	amorfne
Kriips	valge
Murdepind	karpjas
Läige	klaasi, vahajas
Kristallooptilised omadused
Optiline telg	isotroopne
n	1,468... 1,512
nε

Tüüpiliselt tekib allofaani moonde käigus vulkaanilise klaasi ja päevakivide reageerimisel kuuma veega. Ka tekib allofaani vulkaanilisest tuhast. Kuna allofaan on suhteliselt püsiv, leidub seda ka settekivimite koosseisus, näiteks merglis. Allofaan võib moonduda halluasiidiks ja gibbsiidiks. Allofaaniga kaasnevad mineraalid on kvarts, imogoliit, vermikuliit, gibbsiit, kristobaliit, limoniit ja krüsokolla.

Mineraali kirjeldasid esimest korda aastal 1816 Tüüringis Gräfenthalis J. F. L. Hausmann ja F. Stromeyer. . See on ka allofaani tüüplokaliteet. Allofaan on nimetuse saanud kreeka keelest, kus allos tähendab teist ja phanos välimust; põhjuseks oli see, et leeklambiga kuumutamisel aine välimus muutus. Teise versiooni kohaselt tuleb nimetuse teine pool sõnast phainestai ehk läiget koguv. Aine on üsna levinud, selle Eestile lähimad esinemiskohad asuvad Koola poolsaarel, Samara oblastis ja Poolas Zabrze kaevandustes ning Nowy Sączi ümbruskonnas; arvatakse, et seda võib esineda ka Rootsis Värmlandis. Suure rauasisaldusega allofaani esineb ka Moskva ja Podolski ümbruskonnas.