Mineraloid on looduslik mineraali taoline aine, millel erinevalt tõelistest mineraalidest puudub kristallstruktuur.[1]

Amorfne pigisüsi ehk gagaat Tampere Mineraalimuuseumis
Merevaik
Marekaniit

Ajaloost

muuda

Esimesena kasutas terminit "mineraloidne" 1909. aastal mineraloog ja geoloog Julian Niedzwiedzki amorfsete ainete kirjeldamisel, mis väliselt meenutasid mineraale.

Näited

muuda

Mineraloidide keemiline koostis varieerub, sageli ka mineraalide puhul üldtunnustatud piiridest väljapoole. Obsidiaan on amorfne vulkaanilise päritoluga klaas; ligniit on tekkinud puidu kõdunemisest äärmusliku surve all maa all; pärl on mineraloid, kuna kaltsiidikristallid ja aragoniidikristallid selles on seotud orgaanilise materjaliga ning selle koostisosade omavahelised proportsioonid varieeruvad laiades piirides. Pärl on erandlikult biogeense tekkega mineraloid.

Mineraloidid on ka opaal, merevaik, allofaan, gagaat, Liibüa kõrbeklaas, diatomiit, moldaviit, radiolariit, pimss, šungiit, tektiit, vedel elavhõbe jne.[2]

Viited

muuda

Välislingid

muuda