Alexis von der Pahlen
Alexis Magnus Hans von der Pahlen (23. mai / 4. juuni 1850 Palmse mõis – 7. august 1925 Stettin) oli baltisaksa päritolu Eesti geoloog ja paleontoloog, vabahärra.[1]
Elukäik muuda
Alexis von der Pahlen oli poliitikategelase vabahärra Alexander von der Pahleni poeg.[1]
Alexis von der Pahlen sai alghariduse kodus, misjärel õppis Tallinna Toomkoolis. 1870–1873 õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja 1873–1875 mineraloogiat, mineraloogiakandidaat (1875, TÜ). 1876–1877 tegeles Peterburis paleontoloogilise uurimistööga, seejärel elas ja töötas oma mõisas Palmses ja Ilumäel, oli ringkonnakohtu asekohtunik, tegeles mõnda aega Vaida ja Palmse mõisate majandamisega ja uuenduste sisseviimisega põllumajandusse, 1908. aastast elas Tallinnas.[1]
Teadustöö muuda
Uuris Põhja-Eesti kvaternaarigeoloogiat, sealhulgas jää lihvivat toimet, Keri saare gaasiteket (diskuteeris Bruno Dossiga Keri saare geoloogilise ehituse ja sealse gaasi purske põhjuste üle, millele õige lahenduse andis August von Mickwitz) jm. 1873. aastal saatis ta akadeemik Friedrich Schmidti geoloogilisel uurimisreisil Eestimaal, raudteelõigul Ulvi mõisa lähedal avastas Alexis von der Pahlen maailma vanima meresiiliku, mis nimetati tema auks Bothriocidaris pahleni. Tema nime kannab teisigi fossiile (näiteks trilobiidid Ptychopyge pahleni ja Lichas pahleni ning peajalgne mollusk Cyrtoceras pahleni). Pahlenilt endalt ilmus 1877. aastal monograafia käsijalgsete perekonna Orthisina kohta, kus ta kirjeldas 15 liiki. Tema auks on saanud nime ka käsijalgsete perekond Pahlenella. Samuti püüdis ta Kunda jõeoru paljandite alusel määratleda Kambriumi kihtide järjestust ja põhjendada jää kulutaval toimel tekkinud pinnavorme.
1908. aastal asus elama Tallinna ja valiti 1909. aastal Eestimaa Loodusteadusliku Ühingu (asutatud 1875. aastal Eestimaa Kirjandusliku Seltsi sektsioonina) presidendiks. Ta korrastas ja täiendas selle seltsi juurde kuuluva muuseumi kogusid. Kogus rikkaliku mineraalide ja kivististe erakogu. Oli Verein für provinzielle Naturkunde esimees, Eestimaa Kirjanduse Ühingu auliige.[1]
Teoseid muuda
- Monographie der baltischen-silurischen Arten der Brachiopoden Ortisina. St. Petersbourg, 1877
- Erwiderung auf Professor B. Doss Bemerkungen zu den geologischen Verhältnissen beim Kundaer Gletscherschliff und auf der insel Kokskär. Reval, 1914
Isiklikku muuda
Alexis abiellus 1877. aastal Lubow Anna Staël von Holsteiniga (1857–1902) ning neil oli neli last:
Esivanemad muuda
| Alexis von der Pahleni esivanemad | ||||
| Vabahärra Alexis von der Pahlen (1850–1925) |
Vabahärra Alexander von der Pahlen (1819–1895) |
Vabahärra Carl Magnus von der Pahlen (1779–1863) |
Vabahärra Hans von der Pahlen (1740–1817) |
Vabahärra Arend Dietrich von der Pahlen (1706–1753) |
| Magdalena Elisabeth von Derfelden (1710–1793) | ||||
| Krahvitar Beate Stenbock (1759–1845) |
Krahv Karl Magnus Stenbock (suri 1798) | |||
| Anna Magdalena Helene von Blom | ||||
| Elisabeth Anna Dorothea von Essen (1797–1820) |
Magnus Gustav von Essen (1759–1813) |
Klaus Gustav von Essen (1720–1777) | ||
| Magdalena Elisabeth von Stackelberg | ||||
| Margarethe von Stackelberg (1760–1841) |
Heinrich Johann von Stackelberg (suri 1781) | |||
| Vabapreili Augusta Sophia von Mengden (1726–1774) | ||||
| Olga von Grote (1826–1888) |
Wilhelm von Grote (1797–1878) |
Friedrich von Grote (1768–1836) |
Adam Heinrich von Grote (1735–1817) | |
| Anna Margaretha Barber (1744–1825) | ||||
| Friederike von Gersdorff (1778–1869) |
Moritz von Gersdorff (suri 1820) | |||
| Charlotte Elisabeth Dorothea von Gersdorff | ||||
| Krahvitar Isabella von der Borch (1799–1862) |
Krahv Michael Johann von der Borch (1753–1810) |
Krahv Johann Andreas Joseph von der Borch (1713–1779) | ||
| Anna Louise von Syberg | ||||
| Krahvitar Eleonore Christine Browne (1765–1844) |
Krahv George Browne (1698–1792) | |||
| Vabapreili Eleonora Christine von Mengden (1729–1787) | ||||
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, 571
- Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 639
- Eesti Entsüklopeedia 14, 352
- Eesti geoloogia: biograafiline teatmik. Tallinn, 1995, 84
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Välislingid muuda
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.