Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus. See asub Süüria loodeosas.

Aleppo
araabia حلب Ḩalab
Pindala: 190 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2 003 671 (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 36° 12′ N, 37° 10′ E
Aleppo (Süüria)
Aleppo

Suurem osa elanikest on araablased. Suuremad vähemused on kurdid ja armeenlased.

Alates 1986. aastast kuulub Aleppo vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse. Alates 1993. aastast on seda rahvusvahelise arengukoostööorganisatsiooni GTZ (Deutsche Gesellschaft für Technische Zusammenarbeit GmbH), Aga-Khani kultuuripärandi arenguvõrgustiku ja Araabia sotsiaal- ja majandusarengu fondi toel restaureeritud. 2004. aastal pälvis projekt Harvardi disainikooli linnaehituse auhinna. Aleppo on alates 2013. aastast Süüria kodusõja tõttu UNESCO maailmapärandi ohustatud maailmapärandiobjektide nimekirjas.

Ajalugu

muuda
Muistne linn Aleppo
  UNESCO maailmapärand
 
Aleppo
Asukoht   Süüria
Tüüp kultuurimälestis
Kriteeriumid III, IV
Viited 21
Piirkond* Araabia
Nimekirja arvatud 1986 (10. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Aleppo antiikajal

muuda

Aleppo on piirkonna üks vanimaid linnu. Alates 1800. aastast eKr oli Aleppo Jamhadi kuningriigi keskus Põhja-Süürias. XVI sajandil eKr vallutasid linna hetiidid. 800 eKr läks linn assüürlaste kätte. Aastal 333 eKr vallutas linna Aleksander Suur. Pärast viimase surma langesid Süüria alad tema väepealiku Seleukos I kätte, kes rajas sinna hellenistliku asumi, mille nimetas Makedoonia linna järgi Beroiaks. Seleukiidide kätte jäi linn aastani 88 eKr, mil selle hõivas Armeenia kuningas Tigranes Suur. Aastal 64 eKr liideti linn Rooma keisririigiga ja sellest sai Süüria provintsi osa. Pärast Rooma impeeriumi jagunemist Lääne- ja Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririigiks kuulus linn viimase koosseisu.

Linn keskajal

muuda

Linn oli Bütsantsi valdus VII sajandi alguseni. Lühikest aega kuulus see Sassaniididele, kuid aastal 637 vallutasid selle araablased ja linnast sai kalifaadi osa. 945. aastal rajasid Hamdaniidid iseseisva Aleppo emiraadi, mille keskus oli Aleppo. Hamdaniididele kuulus linn aastani 1004; lühikest aega aastatel 974987 oli linn Bütsantsi koosseisus. Aastail 1016−1025 valdas linna Egiptuse Fatimiidide dünastia, keda esindas kohapeal asehaldur. Seejärel vallutasid Aleppo Mirdasiidid, kes valitsesid seda 1080. aastani. 1086. aastal vallutasid linna Seldžukid, kes jäid võimule 1117. aastani. Nende ajal 1098. aastal piirasid ristisõdijad linna, kuid tulemusteta. 1117−1128 oli Aleppo Artukiidide dünastia võimu all. Ristisõdijad püüdsid linna aastal 1124 vallutada, kuid ka seekord jäi see tulemusteta. 11351183 oli Aleppo Zengiidide emiraadi pealinn. Seejärel kuulus see ligi sajandi (1183−1260) Aijubiididele. Järgnevalt langes linn Egiptuse mamelukkide kätte, kes valdasid seda XVI sajandi alguseni. 1260 rüüstasid linna mongolid, aastal 1400 Timuri väed. XVI sajandi algul oli linnas 50 tuhat elanikku.

Osmanite impeeriumi osana

muuda

Mamelukkidega peetud sõja tulemusena liitis Türgi sultan Selim I Aleppo aastal 1516 oma impeeriumiga. Kuni 1534. aastani oli see allutatud Damaskuse elajetile. Seejärel oli see aastatel 1534−1864 Aleppo elajeti pealinn. XVI ja XVII sajandi oli see Osmanite riigi suuruselt kolmas linn. Haldusreformiga sai Aleppost 1866. aastal samanimelise vilajeti keskus. Selline korraldus jäi kehtima 1918. aastani.

XIX sajandi alguses oli Aleppos 200 000 elanikku. See oli tähtis kaubandus- ja tööstuskeskus, mille kaudu varustati kogu Lähis-Ida siidi, paberi, villa ja brokaadiga. Linna heaolu lõpetasid 24. augustil 1822 toimunud maavärisemine, 1827. aasta katkupuhang ja 1827. aasta kooleraepideemia. Sajandi keskel sai Aleppo tuntuks kristlaste genotsiidiga. Sellele vastuseks 1850 puhkenud kristlaste ülestõusu uputasid Kerim-paša ja tema kindralid verre.

Aleppo tänapäeval

muuda

Aleppo oli 2006. aastal islami kultuuripealinn.

Varia

muuda

9. augustil 1138 raputas linna ja ümbruskonda hävitav maavärin. Kuigi selle aja kohta saavad arvestused olla vaid ligikaudsed, on hukkunute arvuks oletatud 230 tuhat, mis teeks sellest hukkunute arvult 4. maavärina inimkonna ajaloos.

Majandus

muuda

Ajalooliselt on Aleppo tänu asukohale kaubateede ristumiskohal olnud piirkonna üks suuremaid kaubalinnu. Ottomani impeeriumi ajal võis öelda, et see oli riigi suuruselt ja arengult kolmas kaubandus- ja tööstuskeskus Konstantinoopoli ja Kairo järel. Aastal 1885 asutati Aleppo kaubanduskoda, mis oli esimene Lähis-Idas ja araabia maailmas.

Tuntud inimesi Aleppost

muuda

Uudistes

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda