Aleksander Tamm (haridus- ja kultuuritegelane)
Aleksander Tamm (5. märts 1868 Tallinn – 3. august 1950 Tallinn) oli eesti haridus- ja kultuuritegelane.
1891. aastal lõpetas ta Peterburi õpetajate instituudi. Õppis ka Pobedinski kõrgematel kaubanduskursustel.
Aastatel 1891–1904 töötas Tallinna 4-klassilise linnakooli (endise kreiskooli) õpetajana. Oli Estonia seltsi liige ja mitu aastat esimees, samuti karskusliikumise tegelane ja karskusseltsi Valvaja esimees.
1904. aastal siirdus vastuolude tõttu koolivalitsusega Kaug-Itta. Töötas õpetajana Nikolsk-Ussuriiskis, asutas Primorje krai õpetajate liidu, mille esimeheks ta valiti. 1906. aastal vallandati ta kindral-kuberneri käsul õpetaja ametist. Seejärel asus elama Vladivostokki, töötas seal 1915. aastani ühes suuremas laevakontoris, oli samas rahvaharidusseltsi ja rahvamaja esimees ja üks Eesti seltsi asutajaid Vladivostokis. 1912. aastal kandideeris Vene Riigiduuma valimistel, kuid ei saanud valituks. 1915. aastal siirdus elama Peterburi, töötades seal raamatupidaja ja õpetajana.
1920. aastal naasis Eestisse. Juhatas Tallinnas OÜ Ökonomisti kaubanduskursusi, tegutses lektorina Tallinna rahvaülikoolis. 1921. aastal asutas AS Eesti Reisibüroo ja oli 8 aastat selle peadirektor.
Aastatel 1923–1926 oli II Riigikogu liige, Johan Pitka asutatud Rahvuslik Vabameelse Partei liige.
1926. aastal oli üks Raadio Ringhäälingu asutajaid ja töötas mitu aastat selle direktorina. Oli ka Nõmme linnavolikogu liige ja revisjonikomisjoni esimees, Nõmme Haridusseltsi esimees, samuti töötas õpetajana Tallinna Tütarlaste Kommertskoolis ning juhatas Eesti Ühistegelise Liidu kursusi.[1][2][3]
Ta on maetud Siselinna kalmistule.[4]