Albert Leo Schlageter
Albert Leo Schlageter (12. august 1894 Schönau im Schwarzwald, Baden-Württemberg – 26. mai 1923 Golzheimer Heide Düsseldorfi lähedal) oli Saksa Vabakorpuse liige ja natsionaalsotsialist.
| Albert Leo Schlageter | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
12. august 1894 Schönau im Schwarzwald |
| Surmaaeg | 26. mai 1923 (28-aastaselt) |
| Amet | sõjaväelane, ohvitser, sõdur |
1914. aastal läks ta teoloogiaüliõpilasena vabatahtlikult esimese maailmasõja rindele. Temast sai ohvitser suurtükiväes ning talle anti mõlema järgu Raudrist.
Pärast sõda võitles ta Vabakorpuse ridades Baltimaades ja Ülem-Sileesias.
1922. aastal astus ta NSDAP-sse ja SA-sse. Tal oli NSDAP liikmekaart nr 61.
Kui Prantsusmaa 1923. aastal okupeeris Ruhrimaa, aitas Schlageter korraldada sakslaste vastupanuliikumist. Koos kaaslastega laskis ta õhku ühe raudteesilla, et raskendada söe väljavedu Prantsusmaale. Üks sakslasest informaator andis nad prantslastele välja. Schlageter võttis kogu vastutuse endale ja Prantsuse kohus mõistis ta surma. Kaaslastele mõisteti erinevate tähtaegadega vangla- ja sunnitöökaristused.
Schlageter keeldus välja andmast neid, kes olid andnud käsu raudteesild õhkida, ega palunud armu.
26. mail 1923 laskis Prantsuse laskekomando ta Golzheimer Heides Düsseldorfi lähedal maha.
Saksamaa siseminister Carl Severing olevat keeldunud asjasse sekkumast.
Schlageterist sai Saksa vastupanuliikumise tähtsaim märter ja üks natsionaalsotsialistide suurkangelasi.
Tema nime järgi nimetati õppepurjelaev Albert Leo Schlageter ja Luftwaffe hävitajate eskaader 26 Albert Leo Schlageter, mis osales teises maailmasõjas.