Ahervare

"Ahervars" suunab siia. Perekonnanime kohta vaata artiklit Ahervars (perekonnanimi).

Ahervare ehk ahervars (ka ahivars, ahjuvars, ahuvars[1]) on Eesti rahvakultuuris ohverdamispaigana kasutatud kivikuhjatis[2], mis arvati olevat kummituste ja kodu kaitsevaimude asukohaks.[3]

Ahervaremeks võis olla endine hoonease, vanaaegne matusekoht või lihtsalt kokku kantud kivihunnik.

Ohvriaedade kõrval olid ahervared Mulgimaal ning mujal Lõuna-Eestis kõige levinumad ohverduskohad. Need asusid kas taluõue lähedal suuremas taluaias, puudesalus või taludest eemal põllul, kus käis ohverdamas kogu küla. Ahervare võis olla ka ühe talu ohvrikohana ohvriaias.

Ahervarede kasutamine ohverdamiseks lõpetati 19. sajandi keskpaiku.[2]

Tänapäevases tähenduses on ahervareks põlenud hoone(te) (kivi)jäänused.[4]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti murrete sõnaraamat [1] vaadatud 15.05.2020
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 14
  3. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 5
  4. Eesti keele seletav sõnaraamat [2] vaadatud 15.05.2020