Ohvriaed oli Lõuna-Eesti hajaasustuses talu (taluderühma) kultusepaik ja ohverdamiskoht.[1]

Ohvripaigaks oli taraga piiratud aiake taluõuel või suurema taluaia nurgas, kus kasvasid lehtpuud, põõsad ja humalad. See koht oli püha ja puutumatu. Ohvriaeda pandi surnud esivanematele, majahaldjale, maajumalale ja vaimudele mõeldud ohvriande, milleks olid toiduained, toidud, vill, lõng jms. Need asetati seal olevale kivile, kivihunnikule, lauale, murumättale või mujale.[2] Üldiselt ei tohtinud sinna keegi siseneda peale taluperemehe, et mitte pühapaika rüvetada.[1]

Kõige kauem püsisid ohvriaiad Mulgimaal, neid maha jätma ja hävitama hakati 19. sajandi keskpaigas.[2]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 131
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 191

Välislingid

muuda
  • [1] Esivanemate ohverdamised - Vikitekstid
  • [2] Looduslikud pühapaigad Eesti maastikus