Ava peamenüü
Bulgaaria ohvitseride vaheline äkiline riidlus kaardimängu pärast 1930. aastatel, kus käiku läks revolvritega ärplemine ehk üksteise ähvardamine

Afektiseisund on afekti kui psühholoogilise ja füsioloogilise vastureaktsiooni tormiline vallandumine ning kaasneva pinge ja emotsioonide vahetu väljaelamine mingis kindlas ajavahemikus ja kindlas situatsioonis. Inimestele on see äkiline personaalne häireseisund või vastastikune vastumeelsus, mis kandub ellujäämisinstinktist.

ÜlevaadeRedigeeri

TunnusedRedigeeri

Kaasinimesed ei pruugi teadvustada, et inimene elab tahtmatult läbi afektiseisundit ja võivad arvata, et inimene on äkitsi meelevaldne, paaniline või hüsteeriline: on ebameeldiv või ebaviisakas, on väärkohtlev, on žestikuleeriv, on tajud kaotanud, on hulluks läinud, on alkoholi- või narkojoobes või muud seesugust. Afektiseisundid ei ole inimestele loomupärased, tihti ei tunta enda tuttavaid inimesi nendes ära. Seisundi all kannatav inimene võib ise tunda ja arvata, et hoopis vahetu keskkond koos talumatute ärritajatega kuritarvitab teda. Seega on see eksistentsiaalse äkkvõitluse episood sisemise ja välimise maailma vahel, mille vahele on inimene ise justkui kinni jäänud. Sel juhul võib juba niigi kannatava inimese väärkohtlemine kui ka mõnitamine päädida tõsiste tagajärgedega või tervisekahjustustega ning halvimal juhul isiku suitsiidiga.

VäljundRedigeeri

Afektiseisundid võivad välja lüüa näiteks pikkade reiside ajal, kui inimesed viibivad võõraste seltskonnas niigi tundmatutes kohtades, tavatutes situatsioonides, kohanematutes kliimades või ka arusaamatutes keele- ja kultuuriruumides. Need juhtuvad enamasti eluohuna tajutava agressori (olgu selleks kasvõi loodusjõud või antipaatne isend) meelevalla või otsese rõhumise ja mõjutamise alla sattudes. Valdavalt langevad inimesed afektiseisunditesse vahetult järgneva auto- või lennuõnnetuse, laevahuku, katastroofi või muu sellise teadvustamisel. Samuti võivad seisundiga paratamatult kaasneda tikid ehk vaplevad lihastõmbused, mis juhuti lasevad hingamisteedest kuuldavale seletamatuid häälitsusi. Võimalik on samuti mõneks ajaks lakkamatu nutuhoog või karjed.

KokkuvõteRedigeeri

  Pikemalt artiklis afekt

Negatiivse afekti iseloomustavad märksõnad on silmapilkne talumatus, väljakannatamatus, vastuvõtmatus ja tahtevastasus.

ProvotseerimineRedigeeri

  Pikemalt artiklis ahistamine

Kaasinimes(t)e tahtlikult afektiseisundisse viimine või selle taotlemine on provotseeriv süütegu, mis lisaks kurnab õigussüsteemi. Moraalselt taunib ühiskond esmajoones abitute inimeste ahistamist ja nende teotamist, sest üleelatav kogemus on ettenägelikult psühhotraumaatiline.

Vaata kaRedigeeri