Adrenergilised retseptorid
Adrenergilised retseptorid ehk adrenoretseptorid on retseptorid, mida aktiveerivad adrenaliin ja noradrenaliin. Seega on nad vastutavad adrenaliini ja noradrenaliini vahendatud toimete eest.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/08/Beta-2_adrenergic_receptor.png/220px-Beta-2_adrenergic_receptor.png)
Adrenergilised retseptorid etendavad olulist osa eriti sümpaatilise närvisüsteemi poolt innerveeritud kudedes ja vereliistakutel.
Adrenergilised retseptorid on A-klassi G-valguga seotud retseptorid, nii et nad on lähedases suguluses rodopsiiniga.
Liigitus
muudaÜheksa teadaolevat inimese adrenergilist retseptorit jaotatakse farmakoloogiliste ja molekulaarbioloogiliste omaduste järgi kolmeks perekonnaks:
- α1-adrenoretseptorid tüüpidega α1A, α1B ja α1D, mis leiduvad põhiliselt veresoontes;
- α2-adrenoretseptorid tüüpidega α2A, α2B ja α2C, mis leiduvad näiteks vereliistakutel ja vegetatiivse närvisüsteemi neuronitel.
- β-adrenoretseptorid tüüpidega β1, β2 ja β3, mis vastutavad eriti südametegevuse regulatsiooni (inotroopia, kronotroopia ja dromotroopia) ja silelihaste lõõgastumise eest (näiteks bronhides ja veresoontes). β2-retseptorid on ka leukotsüütidel ning neil on oma osa kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kommunikatsioonis[1].
Peale selle postuleeriti hälbivate farmakoloogiliste omaduste põhjal "α1L"-adrenoretseptor kui α1A-adrenoretseptori fenotüüp ja "β4"-retseptor kui β1-retseptori madala afiinsusega variant[2][3]. α2D-adrenoretseptoriks nimetatud retseptor osutus inimese α2A-adrenotseptori ortoloogiks.
Esimest korda liigitas adrenergilisi retseptoreid 1948. aastal farmakoloog Raymond P. Ahlquist.
Struktuur
muudaNagu kõigile G-valguga seotud retseptoritele, omistatakse adrenergilistele retseptoritele seitsmest rakumembraani läbistavast alfaheeliksist koosnev struktuur. Seda on röntgenstruktuurianalüüsiga kinnitatud vähemalt β1- ja β2-retseptori puhul. Nagu rodopsiinilgi, on adrenergilistel retseptoritel rakusisene 8. heeliks (Hx8). Erinevalt teistest G-valguga seotud retseptoritest, mille kristallistruktuur on teada, tõestati nii β1- kui ka β2-retseptorite puhul täiendav heeliksstruktuur teises rakuvälises silmuses (ECL2) ligandi seondumistasku lähedal[4][5][6].
Farmakoloogia
muudaRaviaineid, mis on interaktsioonis adrenergiliste retseptoritega, kasutatakse farmakoteraapia mitmesugustel viisidel. Kasutatakse nii agoniste kui ka antagoniste. Adrenaliini ja noradrenaliini endid kasutatakse erakorralises ravis.
α1-adrenoretseptorite inhibiitoreid, mis kuuluvad alfablokaatorite hulka, kasutatakse eriti hüpertensiooni ravis. α1A-tüübi suhtes selektiivsetel alfablokaatorid, näiteks tamsulosiin, on end peale selle tõestanud eesnäärme healoomulise suurenemise ravis. α2-adrenoretseptoril johimbiinil oli tähtsus erektsioonihäire sümptomaatilises ravis. Alfaagoniste, aineid, millel on α-adrenoretseptoritele agonistlik toime, kasutatakse muu hulgas ninaspreides nina limaskesta paistetuse alandamiseks. α2-agonistidel on peale selle vererõhku alandav toime ja neil on tähtsus glaukoomi sümptomaatilises ravis.
Väga lai kasutamisspekter on beetablokaatoritel . Neid kasutatakse eriti südamepärgarteritõve, kroonilise südamepuudulikkuse, südame rütmihäirete ja migreeni raviks. Nende avastamise eest sai Sir James Whyte Black 1988. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. β2-agoniste kasutatakse bronhiaalastma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse akuutses ravis ning tokolüütikumidena.
Viited
muuda- ↑ I. J. Elenkov, R. L. Wilder jt. The sympathetic nerve--an integrative interface between two supersystems: the brain and the immune system. – Pharmacological Reviews, 2000, kd 52, nr 4, lk 595–638. Resümee.
- ↑ J. R. Docherty. Subtypes of functional alpha1-adrenoceptor. – Cellular and Molecular Life Sciences, 2010, kd 67, lk 405–417.
- ↑ J. R. Arch. Do low-affinity states of beta-adrenoceptors have roles in physiology and medicine? British Journal of Pharmacology, 2004, 143, lk 517–518. Täistekst.
- ↑ SG Rasmussen, HJ Choi, DM Rosenbaum jt. Crystal structure of the human beta2 adrenergic G-protein-coupled receptor. – Nature, 2007, 450, nr 7168, lk 383–387.
- ↑ V Cherezov, DM Rosenbaum, MA Hanson jt. High-resolution crystal structure of an engineered human beta2-adrenergic G protein-coupled receptor. – Science, 2007, 318, nr 5854, lk 1258–1265.
- ↑ T Warne, MJ Serrano-Vega, JG Baker jt. Structure of a beta1-adrenergic G-protein-coupled receptor. – Nature, 2008, 454, nr 7203, lk 486–491.
Kirjandus
muuda- S Guimarães, D Moura. Vascular adrenoceptors: an update. – Pharmacol. Rev., 2001, 53, 2, lk 319–356. Resümee.
- PP Griffin, M Schubert-Zsilavecz, H Stark. Hemmstoffe von Beta-Adrenozeptoren. – Pharmazie in unserer Zeit, 2004, 33, 6, lk 442–449. Resümee.
Välislingid
muuda- David Goodsell. Molecule of the Month: Adrenergic Receptors