Beetaretseptorid
β-retseptorid ehk beetaretseptorid ehk beetaadrenergilised retseptorid ehk beetaadrenoretseptorid on rühm fülogeneetilises suguluses olevaid G-valguga seotud retseptoreid, mida aktiveerib hormoon adrenaliin.
Nagu ka α1- ja α2-adrenoretseptoridki kuuluvad need adrenergiliste retseptorite hulka ja need jaotatakse farmakoloogiliste ja molekulaarbioloogiliste omaduste põhjal kolmeks tüübiks: β1, β2 ja β3. Neljanda tüübi, "β4-adrenergilise retseptori" olemasolu on vaidluse all. Alates oktoobrist 2007 ja juunist 2008 on teada vastavalt β2- ja β1-retseptori röntgenkristallstruktuurid, millega need on pärast rodopsiini teine ja kolmas G-valguga seotud retseptor, mille struktuur on kindlaks tehtud.
Leidumine
muudaβ-retseptoreid on väga tihedalt südames, silelihastes ja rasvkoes. Südames kutsub primaarselt β1-retseptorite ja sekundaarselt β2-retseptorite aktiveerimine esile südame kontraktsioonijõu ja südame löögisageduse tõusu. Neerus leiab β1-retseptori vahendusel aset reniini eritus.
Bronhide, emaka ja veresoonte silelihastes on β2-adrenergiline retseptor domineeriv ning viib nende elundite lõdvenemisele ja seega laienemisele.
β3-retseptorit on leitud peamiselt pruunist rasvkoest ja see kutsub seal esile lipolüüsi ja termogeneesi[1].
Farmakoloogiliselt südames tõestatud β4-retseptorit peetakse praegu ainult β1-retseptori afiinsusseisundiks, sest näiteks β1-knockout-hiirtel ei ole β4-efektid tõestatavad.
Funktsioon
muudaβ-retseptorite aktivatsioon viib seotud Gs- või Gi/o-tüüpi G-valkude sidumise kaudu järellülitatud signaaliülekande deaktiveerumiseni. Kõik β-retseptorid saavad Gs kaudu siduda adenülüültsüklaasi, mis suurendab tsüklilise adenosiinmonofosfaadi kontsentratsiooni ja aktiveerib selle kontsentratsiooni suurendamise kaudu proteiinkinaasi A. Signaaliülekannet Gi/o-valkude kaudu on tõestatud eriti β2- ja β3-retseptorite puhul[2].
β1-retseptorid on eriti tähtsad siinussõlme ja südamelihase piirkonnas, kus nad vahendavad sümpaatilise närvisüsteemi kaudu positiivselt inotroopset, positiivselt lusitroopset ja positiivselt batmotroopset toimet.
Bronhioolide silelihasrakkudes ja skeletilihaste arterioolides vahendavad vastavalt β1- ja β2-retseptorid samamoodi proteiinkinaas A aktivatsiooni. Proteiinkinaas A aktiveerib seal fosforüülimise teel müosiini kerge ahela fosfataasi, selle tulemus on laienemine.
Farmakoloogia
muudaBeetaagonistid
muudaBeetaagonistid ehk beetasümpatomimeetikumid stimuleerivad beetaretseptoreid. Ravis kasutatakse nii β2-selektiivseid kui ka β3-selektiivseid agoniste:
- salbutamool, salmeterool, terbutaliin, klenbuterool, formoterool jne bronhiaalastma raviks;
- terbutaliin tokolüütikumina;
- mirabegroon üliaktiivse põie raviks.
β2-agoniste, näiteks salbutamooli ja eriti klenbuterooli kuritarvitatakse sageli dopinguvahenditena. Esiplaanil on siiski kasutamine ägedate astmahoogude ravis. Bronhospasmi saab inhalatsiooni teel väga kiiresti kaotada, nii et leevendus saabub ruttu.
Beetaadrenergilise retseptori antagonistid
muudaBeetaadrenergilise retseptori antagonistid ehk beetasümpatolüütikumid pärsivad efekte, mida adrenaliin esile kutsub. Ravis kasutatakse neid beetablokaatoritena muu hulgas hüpertensiooni, südamepuudulikkuse, rinnaangiini puhul ja migreeni profülaktikaks.
Ülevaade
muudaOmadus | β1 | β2 | β3 | ("β4“") |
---|---|---|---|---|
Signaaliülekanne | Gs | Gs, Gi/o | Gs, Gi/o | Gs |
Agonistid | adrenaliin, isoprenaliin (isoproterenool), noradrenaliin | |||
Selektiivsed agonistid | noradrenaliin, ksamoterool, denopamiin | salbutamool, salmeterool, klenbuterool, terbutaliin, formoterool, fenoterool | amibegroon, mirabegroon, solabegroon | – |
Antagonistid | propranolool | |||
Selektiivsed antagonistid | metoprolool, bisoprolool, atenolool, betaksolool | ICI 118551 | SR59230A | – |
Peamine funktsioon | Südame kontraktsioonijõu suurendamine ja löögisageduse tõstmine | Silelihaste lõdvendamine | Lipolüüs | Südame kontraktsioonijõu suurendamine ja löögisageduse tõstmine |
Viited
muuda- ↑ Georg Löffler, Petro E. Petrides. Biochemie und Pathobiochemie, 8. trükk, Springer: Berlin 2006.
- ↑ S. Guimarães, D. Moura. Vascular adrenoceptors: an update. – Pharmacol. Rev., 53, 2, lk 319–356, 2001. Resümee.
Kirjandus
muuda- Perry P. Griffin, Manfred Schubert-Zsilavecz, Holger Stark. Hemmstoffe von Beta-Adrenozeptoren. – Pharmazie in unserer Zeit, kd 33, nr 6, 2004, lk 442–449. Resümee.
- Cornelia Held, Ralf Kling, Peter Gmeiner. Struktur und Funktion β-adrenerger Rezeptoren. – Pharmakon, kd 1, nr 5, 2013, lk 406–412. Resümee.