Adolf Edenberg
Adolf Voldemar Edenberg (18. jaanuar 1895 Valga – 21. jaanuar 1980 Sydney, Austraalia) oli eesti arhitekt, insener ja ettevõtja.
Elukäik muuda
Isa Märt Edenberg oli sündinud Helmes, kolis aga Valka ja oli üks esimesi eestlasi, kes Valga raudtee tehaste asutamise ajal sinna tööle asus.[1] Ta töötas tehases sepana 40 aastat, ehitas Valgas maja ning võimaldas ülikooli hariduse kõigile oma neljale lapsele: kolmele poisile, kellest Adolf oli vanim, ja ühele tüdrukule, kes oli noorim.
Adolf Edenberg abiellus 1924. aastal Melanie Pärnaga (1901 Tallinn – 1977 Sydney), lapsi neil ei olnud.[2]
Haridus ja tegevus Venemaal muuda
Adolf Edenberg lõpetas Valga reaalkooli, siirdus siis Peterburi, kus lõpetas kõrgema arhitektide instituudi.[3] Töötas seejärel Siberis mitmesugustel ehitustöödel, muuhulgas hiiglasliku tapamaja ehitusel. 1921. aasta juunis pöördus optandina tagasi Eestisse.[4] Eestis oli üliõpilasselts Liivika vilistlane.[5]
Tegevus Eestis muuda
Ehitusettevõte Vennad Edenbergid[6] muuda
Koos vendade Maxi (1898 Valga – 1956 Saksamaa) ja Ottoga (1900 Valga – 1937 Tallinn) asutasid 1924. aastal ehitusettevõtte, mis oli üks suuremaid Eestis. Ehitasid ka sadamaid ja sildu (Vasalemma, Tõravere) ning lennukiangaare, ent eelkõige tuntuks saanud kui Eesti Panga hoone ja Keskhaigla ehitajad Tallinnas. Nende ehitatud on teisigi pangahooneid, nt Tartus ja Rakveres; Tallinna laululava Kadriorus (hävinud) ja Tallinna Kunstihoone Vabaduse väljakul; Pirita rannasalong ja bussijaam, Rannahotell Pärnus; Tartu turuhoone, Kehra tselluloosivabrik ning mitmed koolimajad ja elumajad põhiliselt Tallinnas ja Tartus (nt arhitektina Fr. R. Kreutzwaldi 13 Tallinnas ja Laulupeo 9 Tartus).
Otto Edenbergi ootamatu surm[7] (kes lõpetas Berliini kaubandusülikooli (1924) eramajanduse alal ja seega vastutav ärisuhete korralduse eest) ja Max Edenbergi seotus vapsidega (aitas põgeneda Artur Sirkil ja seetõttu vangistati)[8] raskendas äritegevust 1930. aastate lõpul. 1939. aastaks olid tööd kokku kuivanud, mistõttu Adolf oli sunnitud hulga töölisi vallandama.
Varem olid nad kuulsust kogunud töö mehhaniseerimisega ja talle on omistatud väide:
- "Masin peab raske töö tegema, töölistele peab jääma rohkem aega otsekohestele töö viimistlustele. Parem ehitame kolm maja hästi kui ühe halvasti!"[9]
Elu ja tegevus Saksamaal ja Austraalias muuda
Seoses baaside lepinguga said nad jälle suurehitustööd korraldada, ka Saksa okupatsiooni ajal jätkasid tegevust, ent 1944. aastal põgenesid vennad Saksamaale (vastupidi linnalegendidele[10] oli Maxi abikaasa rahvuselt sakslane), kust Adolf koos abikaasaga reisis edasi Austraaliasse; Otto lesk ja poeg jäid Eestisse.
Adolf Edenberg tegutses ka Austraalias insenerina, oli aktiivne väliseesti seltsielus.
Viited muuda
- ↑ Ajaleht Lõuna-Eesti 20.05.1933 Märt Edenberg 70ne aastane
- ↑ ERA.1.3.416 Välispass > Edenberg Adolf & Melanie, 25.02.1939–04.05.1940
- ↑ Uus Eesti 16:6, 18.01.1940 Ins. A. Edenbergi tähtpäev /foto/
- ↑ ERA.28.2.1734 Petrogradi K.O.K., Edenberg Adolf Voldemar
- ↑ EAA.1769.1.74 Üliõpilasselts Liivika > Isiklikud toimikud > Edenberg, Adolf, insener, 12.04.1930–23.12.1938
- ↑ ERA.891.2.12097 Ehitusettevõte vennad dipl.ins. Edenbergid Adolf, Max ja Otto, 17.12.1929–14.09.1939
- ↑ Postimees 82:7, 24.03.1937 Ehitusettevõtja Otto Edenberg †
- ↑ "ERA.852.1.358". Eesti Rahvusarhiiv.
- ↑ Waba Maa 117:4, 18.05.1935 Kolm venda arhitekt-inseneri Edenbergid moodsa ehitustehnika loojatena Eestis
- ↑ "Korp! Fraternitas Estica". 17.01.2021.