Ava peamenüü

Abja plutoon on Lõuna-Eesti aluskorras paiknev aluselise koostisega süvakivimeist koosnev štokk.

Abja plutoon on umbes 10 km läbimõõduga ovaalne intrusiivne kivimkeha Lõuna-Eesti granuliitse faatsiese moondekivimeist ümbritsetud aluskorras. Abja plutooni kohale on rajatud üks puurauk. Puurauk lõikab plutooni sügavuses 550...635 m. Erinevalt enamikust ülejäänud Eesti aluskorra plutoonidest on Abja plutoon aluselise koostisega.

Peamise osa plutooni koostisest moodustab tumehall keskmiseteraline osaliselt nõrgalt gneisilise tekstuuriga kvarts-montsodioriit (ränidioksiidisisaldus 49...52%). Iseloomulikuks tunnuseks on aktsessoorsete mineraalide apatiidi ja titanomagnetiidi esinemine. Kvartsmontsodioriiti lõikavad keskmise- kuni peeneteralise plagioklass-mikrokliingraniidi sooned. Graniit on kohati porfüürilise tekstuuriga, mille moodustavad idiomorfsed leelispäevakivi megakristallid.

Dioriidis sisalduv plagioklass (40...50% kivimi koostisest) on reeglina andesiinile vastava keemilise koostisega (An33...39). Dioriit koosneb peale plagioklassi veel küünekivist (10...20%), biotiidist (10...20%) ja väheses koguses ka kvartsist ja K-päevakivist.

Aktsessoorsete mineraalide osatähtsus on suur. Tüüpilisteks aktsessoorseteks mineraalideks on apatiit (2...5%), titanomagnetiit (2...6%), titaniit (1%), tsirkoon, monatsiit ja allaniit.

Tsirkooni kristallide U-Pb meetodil põhinev dateering annab plutooni vanuseks 1635±7 Ma. Seega kuulub plutoon koos teiste Eesti aluskorda lõikavate intrusiivsete kivimkehadega Subjotnia (Paleoproterosoikumi) kivimkompleksi, mis geokronoloogiliselt vastab Statheri ajastule.

Plutoon on moodustunud Svekofenni kurrutusele järgnenud riftistumise käigus.

KirjandusRedigeeri

  • Juho Kirs, Valter Petersell. 1994. Age and geochemical character of plagiomicrocline granite veins in the Abja gabbro-dioritic massif. Acta Comment. Univ. Tartuensis. 561, 3-29.