Ava peamenüü

KirjeldusRedigeeri

Aas-kurereha on mitmeaastane, tugeva kasvuga paljuvarreline taim kõrgusega 30–90 cm. Lehed on karekarvased, seitsmeti sõrmlõhised. Kroonlehed sinised (punakate soontega), kuni 2,5 cm pikad ja 1,5 cm laiad. Õieraod rohkete näärmekarvadega.

Välimuselt on kõige sarnasemad teised suurekasvulised kurerehaliigid, soo- ja mets-kurereha, ent nende õied on punakad või lillakad ning lehed pole nii sügavalt lõhestunud.[1]

Kasvukohad ja levikRedigeeri

Looduslik üldlevila piirdub Euraasiaga, Ameerikas tulnukana. Eestis tavaline mandriosas, saartel haruldasem, Hiiumaalt pole uuemal ajal leitud. [2]

Aas-kurereha kasvab niisketel ja kuivadel niitudel ja puisniitudel, metsaservadel, sihtidel, kraavikallastel, jäätmaadel.

KasutamineRedigeeri

Peetakse heaks meetaimeks. Kariloomad söövad teda pigem heinana kui värskelt.

Rahvapärased nimetusedRedigeeri

Aas-kurereha on Eestis laialt levinud taim, sellepärast kuuluvad temale peaaegu kõik nimetused, millega märgitakse rahva keskel kurerehasid. Levinud nimetus on pistirohi ja selle mitmesugused teisendid. Pistirohu nimetus tekkinud sellest, et taime kasutatakse pistihaiguse puhul ravimtaimena: keedetakse ummukses teed, torgitakse vilja terava otsaga seda kohta, kus on pistja või süüakse taime seemneid. [3]

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Reier, Ülle (2010). Kurerehalised - Geraniaceae. Eesti taimede määraja. 3. tr.. Tartu: EMÜ. Lk 184-185. 
  2. "Geranium pratense — aas-kurereha". Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon, 2019.
  3. Vilbaste, Gustav (1993). Eesti taimenimetused. Tallinn: Emakeele seltsi toimetised nr 20. Lk 336-337.