Ava peamenüü

AjaluguRedigeeri

Suurtüki töötas välja Prantsuse insener Gustave Canet (18461908). Tootmist alustati Prantsuse firmas Schneider et Cie (tänapäeval Schneider SA). Valmistati laeva- ja rannikusuurtükke. Relvastuses alates 1891. aastast.

Tehnilised andmedRedigeeri

Rannikul kasutatava kahuri kaal: 19,38 tonni

Raua kaal: 5,75 tonni

Raua pikkus: 6,84 meetrit (45 kaliibrit)

Fugassmürsu algkiirus: 793 m/s

Kasutati soomustläbistavaid (41,5 kg) ja fugassmürske (49,8 kg)

Suurtükki laaditi unitaarpadrunitega.[1]

Kasutamine VenemaalRedigeeri

Venemaal toodeti Canet' tüüpi suurtükke alates 1892. aastast Obuhhovi terasevalutehases.[1] 152 mm Canet' suurtükid olid kasutusel Peterburi merekaitses, sealhulgas ka Peeter Suure merekindluses.

Kasutamine Eesti kaitseväesRedigeeri

Eesti merekindlustes olid 152 mm Canet' suurtükid rannakaitsepatarei nr 2, 4, 5, 7 ja 11 relvastuses. Kokku oli suurtükke 16 tükki.

Üks relv anti 1935. aastal Naissaarel olevast rannakaitsepatareist nr 5 Soomusrongirügemendile[1] ning seda kasutati raudteesuurtükk Suure Tõllu ehitamisel.

Mälestisekstunnistamine EestisRedigeeri

Eestis on kultuurimälestiseks tunnistatud:

  • 6" Canet' suurtüki soomustorn. (2659), rannakaitsepatarei nr 5. Asukoht Naissaar, Põhjaküla.[2]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Mati Õun. Eesti Merekindlused. Tammiskilp. 2001. Lk 60-61
  2. 6" Canet suurtüki soomustorn. Kultuurimälestiste riiklik register

KirjandusRedigeeri

  • Johannes Santpank. 6" Canet suurtükk : käsiraamat komendooridele. Tallinn : Merijõudude Staap, 1925

VälislingidRedigeeri