Šacak
Šack või Šacak (valgevene keeles Шацк, vene keeles Шацк, transkribeerituna Šatsk või Šatsak) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Minski oblasti Puchavičy rajoonis. Šacak on Šacaki külanõukogu halduskeskus. Agrolinnake asub Šaca jõe kaldal, merepinnast 180 meetri kõrgusel.
| Šacak | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| |||||||
 Šacaki vapp
| |||||||
| Elanikke | 1825 (2010) | ||||||
|
| |||||||
| Koordinaadid | 53° 26′ N, 27° 42′ E | ||||||
  | |||||||
Ajalugu muuda
Alevit on esmamainitud 1492. aastal. Algselt Sudivojus Valimantaitis ja seejärel Stankus Sudijovaitisele kuulunud asula läks sel aastal Petras Jonaitis Mantigirdaitise valdusse. Hiljem kuulus asula Kiszkadele ja Radziwillidele. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas see kuuluma Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda, ühtlasi sai asulast alev.
Aastal 1582 ostsid Šacaki Hołowczyńskid. Asula omanikud vahetusid kiiresti, nende seas olid Winkod (Andzej Winko sai tuntuks sellega, et tungis selle naabri valdustesse, kellega tal oli piiritüli, ja lõi teda seal rusikaga näkku), Piekarskid, Krzyszkowskid, Mozolewskid, Chreptowiczid, Wołodkowiczid, Czyżid, Bychowiecid, Denhoffid, Tiesenhausenid, Orańskid. Viimaks, aastal 1732, ostsid alevi Oskierkod.
Aastal 1793 läks alev teisel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Šacak hakkas kuuluma Minski kubermangu. Aastal 1879 ostsid alevi Homuliczkid, viimased omanikud olid aga Puciatad.
Aastal 1919 läks alev Valgevene NSV koosseisu, kus sellest sai 1924. aastal rajoonikeskus. Aastal 1935 muudeti alev külaks. Aastast 1960 on asula Puchavičy rajooni koosseisus.
Tuntud elanikke muuda
- Ivan Łupinovič – valgevene põllumajandusteadlane
- Taisija Doŭnar – valgevene jurist
- Alaksandr Mikulčyk – valgevene luuletaja