Ülendi ohvripärn

Ülendi ohvripärn (ka Ülendi niinepuu, Ülendi lõhmus, Ülendi Pühapärn, Ülendi äbajumal ~ ebajumal) on püha puu Ülendi külas Hiiumaal.

Võeti looduse üksikobjektina looduskaitse alla 1959. aastal. Kuna Ülendi oli 1977–1997 liidetud Kiduspe külaga, oli varasemates allikates puu asukohaks märgitud ka Kiduspe.^[1]

1989. aastal puu põles.^[2] Ave Alavainu kirjutas sellest luuletuse "Ohvripuu põlemine".^[3] Kuigi enamik puust hävis, elas pärn tulekahju üle.

1999. aastal mõõtis Hendrik Relve puu kõrguseks 4,5 m ja rinnasmõõduks 590 cm.^[3]

Kohapärimus

Põlengu eel on pandud ande pärna õõnsusse.^[4]

1939. aastal Kõpu küla elaniku Gustav Lauri jutustatud lugu kirjeldab puule viidud ande ja talle omistatud ravivaid võimeid: "Ülendi külas Kõpu kabeli ligidal on vana pärn. Rahvas üiab teda "Ülendi äbajumalaks". Selle pärna okste külges oli enne alati kõiksugu paelu ja lipsusi. Minu ema, kes oli sündinud 1860. a., mäletas veel, et suvistepühadel ja jaanipäeval viidud pärnale ohvriande. Siis ta ilustatud veel tupsude ja lipsudega ära. Kellel paised olnd, see pigistand sene paelaga, mis seal külges oli, siis kadusid paised kohe ära. Ta koor on kangesti pahkline; need olla inimeste ädad, mis jumal oma külge on võtnd. Ükskord Ülendi Toomal olnd tagumiku peal suur paise ja see põle kudagi paranend. See olnd üks nelipühi esimese püha omigu, kui Toomas viind ohvri pärnale. Sellesama pääva paise läind lõhki ja akand paranema. See lugu juhtus umbes 60–70 a. eest."^[5]

1940. aastal samuti Kõpu külas elanud Paavel Pihelilt kogutud lugu vahendab sarnaseid Ülendi pärnaga seotud uskumusi: "Vanasti seda puud on peetud pühaks ja on toodud talle ohvreid. Ohvriandideks on olnud värvilised lindid ja paelad, isegi raha, mis on paigutatud puutüves leiduvaisse aukudesse ja konarusisse ja mis on näha sääl praegugi veel. Puu tüvi on kaetud üleni seesuguste pahkadega. On räägitud, et need olevat inimeste patud ja paised, mis pärn kui jumal on võtnud inimestelt enda kanda (rääkinud Ligude Maret, kes suri 20 a. tagasi 84 a. vanuses). Veel umbes a. 40–50 tagasi on olnud Ülendi Toomal kuri pais, mis kuidagi ei tahtnud paraneda. Viimases hädas viinud Toomas pärnale ohvri, ja kohe samal päeval lõhkenud pais ja hakanud paranema."^[6]

Pildid

Ülendi ohvripärna vana osa 2023. aastal
Ülendi ohvripärn
Ülendi ohvripärn
Ülendi ohvripärn

Vaata ka

Kaitstavad looduse üksikobjektid Hiiumaal

Viited

↑ Ülendi ohvripärna andmed
↑ Ülendi küla. Eestigiid.ee
↑ ^3,0 ^3,1 Hendrik Relve. Põlispuud, Tallinn 2003, lk 90–93
↑ Oskar Loorits. Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Tartu 1941, lk 164.
↑ ERA II 254, 353/4 (14) < Reigi kihelkond, Kõrgessaare vald, Kõpu küla. — Enda Ennist < Gustav Laur, s. 1879 (1939). Avaldatud raamatus: Oskar Loorits. Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Tartu 1941, lk 163–164.
↑ ERA II 265, 141/3 (15-16) < Reigi kihelkond, Kõrgessaare vald, Kõpu küla — Elli Lauri < Paavel Pihel, 80 a. (1940). Avaldatud raamatus: Oskar Loorits. Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Tartu 1941, lk 164.

Kirjandus

Marju Kõivupuu. 101 pühapaika. Tallinn: Varrak 2011, lk 66–67.

Välislingid

Ülendi ohvripärn kultuurimälestiste riiklikus registris
Ülendi küla. Kõrgessaare valla koduleht

[1] Ülendi ohvripärna andmed

[Eestigiid.ee-2] Ülendi küla. Eestigiid.ee

[Põlispuud-3] 3,0 ^3,1 Hendrik Relve. Põlispuud, Tallinn 2003, lk 90–93

[4] Oskar Loorits. Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Tartu 1941, lk 164.

[5] ERA II 254, 353/4 (14) < Reigi kihelkond, Kõrgessaare vald, Kõpu küla. — Enda Ennist < Gustav Laur, s. 1879 (1939). Avaldatud raamatus: Oskar Loorits. Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Tartu 1941, lk 163–164.

[6] ERA II 265, 141/3 (15-16) < Reigi kihelkond, Kõrgessaare vald, Kõpu küla — Elli Lauri < Paavel Pihel, 80 a. (1940). Avaldatud raamatus: Oskar Loorits. Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Tartu 1941, lk 164.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]