Ühekroonine meenemünt (1999)

See 1999. aastal vermitud 1-kroonine meenemünt on pühendatud 130 aasta möödumisele I üldlaulupeost 1869. aastal.

Üks kroon
(Eesti)
Väärtus 1 kroon
Kaal 5,0 g
Läbimõõt 23.25 mm
Serv Katkendlikult rihveldatud
Materjal Cu89Al5Zn5Sn1
Vermitud 1999
Tiraaž 100 000
Avers
Kujundus pääsuke
Kujundaja Mati Karmin
Revers
Kujundus laululava
Kujundaja Mati Karmin

Tegemist on meenemündiga mida vermiti 100 000 tk, ehkki esialgne planeeritud maksimumtiraaž oli 130 000, mis on tiraažina märgitud ka mündi pakendil. Münt on poskaardi suuruse lehe keskel, läbipaistvast plastikust katte all (nii et mündi mõlemad küljed on nähtavad). Mündid on vermitud Leedu Rahapajas ning neid müüakse Eesti Panga muuseumis hinnaga 4 eurot tükk.

Münt on eriline selle poolest, et see on üks väheseid Eesti münte, millele ei ole kolme lõvi või riigivapi kujutist, samuti on see on esimene (ja seni ainus) Eesti mitteväärismetallist meenemünt, mis ei ole mõeldud kasutamiseks igapäevases käibes.

KujundusRedigeeri

Mündi ja selle pakendi on kujundanud skulptor Mati Karmin. Münt on kuldkollast värvi ning kaalub 5 grammi, läbimõõt on 2,325 sentimeetrit ning selle serv on katkendlikult rihveldatud.

AversRedigeeri

Mündi esiküljel on pääsuke mille kohal on legend "EESTI VABARIIK" ning mille all on vermimise aasta "1999".

ReversRedigeeri

Mündi tagaküljel on Tallinna laululava kujutis mille all nimiväärtus "1 kroon".

PakendRedigeeri

Pakendi ühel küljel on kaasaegse laulupeo ajal tehtud Tallinna laululava pilt, teisel küljel on Tõstamaa laulukoori pilt aastast 1865, Eesti Panga presidendi Vahur Krafti pühendus eesti ja inglise keeles ning mündi vermimise andmed. Pühenduse eestikeelne teks on:

130 aastat on Eesti laulupidudel lauldud - nii murest kui rõõmust, vabaks saamisest ja vabadusest. Olgem koos, vabadena ja lauldes.

Vaata kaRedigeeri