Ava peamenüü
Wurmberg oma suusahüppemäega
Wurmberg vaadatuna Achtermannshöhelt
Wurmbergi kivikarjäär
Wurmbergi suusahüppemägi 2006. aastal: Puudeta riba näitab vana Saksamaa sisepiiri kulgu; taustal paremal on Schierke eeslinn
Kleine Wurmbergklippe gondeltõstuki keskmise jaama juures

Wurmberg, mis asub 971 m üle merepinna, on kõrguselt teine mägi Harzis ja kõrgeim Alam-Saksimaal (Saksamaal).

GeograafiaRedigeeri

Wurmberg asub Goslari kreisis Braunlagest põhjas ja Schierkest läänes. Selle mäetipp asub otse Brockenist lõunas ja umbes 400 m (linnulennult) lõunas Saksi-Anhalti liidumaa piirist. Kahte mäge eraldab Kalte Bode org, mis siin on umbes 660 m kõrgusel üle merepinna.

Wurmbergi looduskaitsealaRedigeeri

Oktoobrini 2006 asus Wurmberg Ülem-Harzi looduskaitsealal (Naturschutzgebiet Oberharz). Tolle ajani määratleti vaid kaks ala, kokku 183 ha piirkonna lääne- ja edelanõlvadel, kui Wurmbergi looduskaitseala.

WurmbergklippenRedigeeri

Wurmbergi lõunaküljel on kaks silmatorkavat künkatippu või Wurmbergklippen, mis on üks paljudest Harzklippen:

  • Große Wurmbergklippe (ka Große Klippe; kuni 823,8 m), mis on määratletud kui loodusmälestis (ND GS 32), paikneb Wurmbergi looduskaitsealal umbes 220 m Wurmbergi gondeltõstuki trassist läänes tipu- ja keskmise jaama vahel, natuke kõrgemal täidetud Wurmbergi karjääri ülemisest august.
  • Kleine Wurmbergklippe (või Kleine Klippe; umbes 690 m) asub gondeltõstuki keskmise ja orujaama vahel vaid umbes 100 m tõstuki trassist idas kuusemetsas.

Kaljurünka ülemises tipus on kolmnurkne ohvritass (Opferschale või Zwergenmolle). Paljud legendid, peamiselt "Metsikust jahimehest" (Wilden Jäger) ümbritsevad seda tehislikult peiteldatud ristkülikulist auku. Metsik jahimees on tavaliselt jumal Odin (või Thor) Germaani mütoloogias.

AjaluguRedigeeri

Nimi Wormberch on esinenud juba 13. sajandist Regenstein-Blankenburgi krahvkonna dokumentides ja kaubanimestikes seoses rauamaagi kaevandamisega. 19. sajandil kutsuti mäge veel Wormsberg või Wormberg, kuid nime veenvat päritolu ei ole veel leitud.

1850. aasta paiku püstitati Wurmbergi tippu esimene trigonomeetriline post, mis aitas mõõdistada Harzi mägesid. See asendati 1890. aastal puidust torniga, mida kasutati ka trigonomeetrilistes mõõtmistes, ja seisis kuni 1930. aastani. 1922. aastal ehitati suusahüppemägi oma 28 m kõrge puidust torniga, mis tegutses ka vaatlustornina (vaata allpool). 1950. aastatest alates oli selle torni kõrval restoran. Saksamaa sisepiir, mis eraldas Lääne- ja Ida-Saksamaad külma sõja ajal, jooksis vaid mõnisada meetrit tipust põhjas ja idas.

Külma sõja ajal oli tipuplatool kuulamisjaam. 1972. aastal ehitas Ameerika Ühendriikide salateenistus 81 m kõrguse torni, Wurmbergi Põhjatorni signaalide info jälgimiseks ja salvestamiseks. See jaam lammutati 22. augustil 1994 ja rusud eemaldati. (vaata ka: kuulamisjaam naabruses Stöberhail).

1963/1965. aastast kulges Wurmbergi gondeltõstuk Braunlagest üles mäkke. Selle tõstuki ehitus viidi läbi kahes etapis; 1997. aastal renoveeriti tõstuk täielikult.

Konteineris mäetipul on üks 25 Alam-Saksimaa õhukvaliteedi uurimisvõrgustiku uurimisjaamast (de:Lufthygienisches Überwachungssystem Niedersachsen).

Septembrist 2007 paikneb Alam-Saksi kõrgeimal mäel ka 70 cm amatöörraadio saatejaam. Jaama kutsung on DB0WUR ja edastab sagedusel 438,550 MHz. See võimaldab jõuda suurtesse Alam-Saksi, Tüüringi, Hesseni ja Saksi-Anhalti osadesse.

Ajaloolised kivistruktuuridRedigeeri

Wurmbergi tipp on kaetud mitmesuguste kummaliste kivistruktuuridega, mida tõlgendati pikka aega kui jäänuseid iidsest, kristluse-eelsest kultuspaigast, mitu tuhat aastat vana.

Pikk, sirge tahumata kividest trepp algab kõrgusel umbes 90 m rauamaagi kaevandusala kohal mäe idaküljel ja viib mäetipu platoo serva terrassilisele alale, millel on samalaadsed kivimaterjalid. Kõnekeeles on see astmestik tuntud kui "Nõmmetrepp" (Heidentreppe), kuigi ammustel aegadel oli tavaline nimi "Nõiatrepp" (Hexentreppe).

1856. aastal teatas Heinrich Pröhle oma Harzi legendides, et astmestikust otse oli platool kivitee, mis viis ümara kivilasuni. Kui ta kogus 1851. aastal Braunlage asukatelt oma Ülem-Harzi lugusid, teatasid need, et paigas seisis paganlik tempel.

Aastatel 1949–1956 teostas Walter Nowothnig (1907–1971) Wurmbergil mitu arheoloogilist kaevamist. Pröhle legendide kogu tugevdas tema kahtlusi, et nende astmete kuulujutt, millele pani aluse 1825. aasta paiku Braunlages elanud mees nimega Daubert, ratsanik-metsnik, ei olnud enam paikapidav. Nowothnigi väljakaevamistel avastati taas kivitee ja tee lõpus ka varem avastamata, umbes 10 m läbimõõduga ümar kaitsevall, mis ümbritses ruudukujulise kiviehitise varemeid. Peale selle leiti teest lõunas väikese ümara ehitise vundament. 2006. aastal leiti tipuplatoo lääneservas teine, suurem kaitsevall. Nowothnig ei leidnud viiteid paiga vanuse kohta, mistõttu mainiti seda edaspidi kui eelajalooline kultuspaik tundmatust perioodist.

Ebateaduslikud oletused väitsid kiirelt, et kivistruktuurid oli keldi kultuspaik. Ruudukujuline ehitis kaitsevalli sees kuulutati kiirelt templiks, tees nähti rongkäigu rada, kiviterrassides religioosset teatrit ja väikese ümara ehitise varemeid nimetati Hexenaltar ("nõiaaltar").

Aastatel 1999–2000 teostati Michael Geschwinde ja Martin Oppermanni juhtimisel Wurmbergil veel arheoloogilisi uuringuid. Uuringute tulemused näitasid suuresti, et väited on metsikult liialdatud. Ruudukujuline moodustis osutus ajavahemikus 1820–1840 ehitatud kivionni vundamendiks, mille meistermetsnik Daubert ehitas. Pröhle mainitud onni varemeid ja kivilasu kasutati 1890. aastal ülalmainitud trigonomeetrilise torni ehitamiseks. Ümar paik tekkis esmalt selle torni ehitamise ajal kui toend diagonaaltugedele, mis toetasid torni kõigilt külgedelt. Ja ühelt Hexentreppe kivilt leiti ingliskeelne nupp umbes 1800. aastast, mis tõendas trepi lõpuks Dauberti teiseks tööks. Isegi suur kaitsevall on tõenäoliselt sama metsniku rajatud tarandik. Ümaral Hexenaltaril leiti vana 1850. aasta trigonomeetrilise posti vundament. Vaid kiviterrasside vanust ei saanud ilma kahtluseta selgitada. Geschwinde meeskond tundis oleva tõenäolise, et see oli algselt tugevalt erodeeritud, looduslik geoloogiline moodustis, mida hiljem kunstlikult ümber töödeldi.

Nowothnig tundus olevat oma 'legendaarsest' avastusest nii pimestatud, et tema uurimised ei sisaldanud ei vaatlustorni, mis oli lammutatud 20 aastat enne tema väljakaevamisi, ega trigonomeetrilist posti, millest ta oleks teada saanud Pröhle raportist. Metsnik Daubert ja tema tütar olid tuntud oma 'pidustuste' poolest mäel ning Braunlage linnarahva ebausk eeldas ilmselt, et selle taga olid paganlikud riitused. Nendest lugudest tekkis mõne aastakümne möödudes legend paganlikust templist. Kuigi arusaama, et mäel oli kord eelajalooline religioosne paik, võib kindlalt välistada, kuulutati Wurmbergi platoo 2003. aastal arheoloogiliseks kaitsealaks, mis on tingitud inimtegevuse jälgedest Ülem-Harzis varauusajal.

Wurmbergi graniidikarjäärRedigeeri

Kivimurd Wurmbergil rajati Herrmann Bachsteini poolt 1899. aasta paiku osana Lõuna-Harzi raudtee ehitamisest. 1. septembrist 1899 (kuni 1958. aastani) oli mäe jalamil Brockeni teel Wurmbergi kaubajaam. Töötlemata ja töödeldud Wurmbergi graniitkivi laaditi siin rongidele. 1925. aastast olid kaubajaamas ballastivabrik, tuntud kui Knacker.

Wurmbergi laadimisjaam oli algselt kaldraudtee abil ühendatud karjääri alumise sängiga mäel kõrgemal. Kivi toodi alla trossidega kinnitatud punkrites. Mulle, millele kaldrada oli paigutatud, on täna veel kogu pikkuses selgelt nähtav.

Hiljem ehitati sellele muldele köisraudtee. Vundamendid selle püloonidele on metsas täna veel näha.

1970. aastatel kivimurd suleti. Kõrge kivisein kaevanduse madalamas osas (nüüd linnukaitseala) on veel näha. Ülemine karjäär täideti Braunlage ringtee ehitamisest saadud pinnasega (1. ehitusjärk).

TalisportRedigeeri

 
Rodelhaus köisraudtee keskmise jaama lähedal
 
Kaffeehorsti rada Wurmbergil
 
Mäetipu läänekülg

Rodelhaus ja kelguradaRedigeeri

Umbes poolel teel üles, Wurmbergi lõunanõlval ja 100 m Wurmbergi tõstuki keskmisest jaamast on Rodelhaus. Seda kasutati enne kelguraja (Rodelbahn) avamist 1908. aasta alguses lihtsa taluehitisena. Täna on see avatud restoranina ja on populaarne sihtkoht Braunlage külalistele. 1500 m pikk kelgurada algab vahetult Rodelhausi kõrval ja jookseb alla orgu, lõppedes Verlobungswiese aasal Wurmbergi köisraudtee orujaama lähedal.

MäesuusatamineRedigeeri

Wurmbergil on kuus mäesuusarada kogupikkusega 12 km. Lisaks Wurmbergi gondeltõstukile on siin kolm suusatõstukit, mis kokku võimaldavad vedada 1700 reisijat tunnis. Rajad liigituvad kergest raskeni. Pikim rada on Sögding pikkusega umbes 5 km ja kõrguste vahega 400 m.

SuusahüppedRedigeeri

Wurmbergis on mitu suusahüppemäge.

SuvesportRedigeeri

MatkamineRedigeeri

Mäetipu restoranis Wurmberg Baude on Harzer Wandernadeli matkavõrgustiku kontrollpunkt nr. 156.

Maastikujalgrattaga mäest allasõitRedigeeri

Suvekuudel kasutatakse suusatõstukit maastikujalgrataste üles mäkke vedamiseks, et kasutada neid kolmel rajal, mis läbi metsa hargnevad. Rajad jooksevad mäetipu restoranist autoparklasse ja rattapoodi Braunlages. Turistid saavad rattaid, samuti varustust laenutada ja tõstukipileteid osta Wurmbergi jalamilt Braunlagest.

VälislingidRedigeeri