William E. Boeing

William Edward Boeing (1. oktoober 1881 Detroit – 28. september 1956 Pugeti väin, Washingtoni osariik) oli ameerika lennukiehitaja ja ettevõtja, tuntud eelkõige kui lennukiehitusettevõtte Boeing asutaja.

William E. Boeing

Elulugu

Boeingu isa oli saksa immigrant Wilhelm Böing Hagenist Hohenlimburgist (1848–1890), kes emigreerus USAsse 1868. aastal, ema oli Viinist pärit Marie Ortmann. 1890. aastal, kui Boeing oli kaheksaastane, suri ta isa ja ta ema kolis peagi koos Williami ja ta õega Euroopasse, kus nad käisid koolis Šveitsis Veveys. 1897. aastal abiellus Boeingu ema uuesti ja kolis Virginiasse. Boeing astus Yale'i ülikooli, kuid kukkus 1903. aastal välja, et minna metsatööstusesse, mispeale ta kolis Washingtoni osariiki, kus temast sai puidumagnaat. 1909. aastal toimunud Alaska-Yukoni-Vaikse ookeani näitusel (Alaska-Yukon-Pacific Exposition) nägi ta esimest korda lennumasinat, mispeale tekkis tal huvi lennukite vastu. Seepeale õppis ta lendama Los Angeleses Glenn L. Martini käe all ja ostis ühe tema lennuki. Martini piloot James Floyd Smith tuligi Seattle'sse, kus pani kokku rongiga saabunud osadest Boeingi ostetud Martin TA vesilennuki. Kui aga ühe lennu ajal Boeingi katsepiloot Herb Munter lennukit vigastas, sai Boeing Martinilt teada, et varuosade saabumiseni läheks mitu kuud, mispeale pakkus ta oma sõbrale, USA mereväe kaptenleitnant George Conrad Westerveltile, et nad saaksid ise ehitada parema lennuki ja seda veel kiiremini. Westervelt nõustus ja nad lõid firma Pacific Aero Products Co., tootes kaks B & W Seaplane vesilennukit, esimene nimega Bluebill tegi esmalennu 15. juunil 1916 ja teine Mallard sama aasta novembris. Kui USA merevägi lennukeid ei ostnud, müüsid Boeing ja Westervelt lennukid Uus-Meremaa lennukoolile. Westervelt lahkus firmast, kui ta viidi mereväes üle Idarannikule.

Kui USA astus 8. aprillil 1917 esimesse maailmasõtta, nimetas Boeing firma ümber Boeing Airplane Companyks ja sai USA mereväelt tellimuse 50 lennukile. Peale sõja lõppu keskendus Boeing tsiviillennukite tootmisele lennuposti lepingute jaoks. 3. aprillil 1919 tegi Boeing koos Eddie C. Hubbardiga maailma esimese rahvusvahelise postilennu, vedades lennukil C-700 Vancouverist Seattle'sse 60 kirja.

1921 abiellus Boeing Bertha Marie Potter Paschalliga (1891–1977), nende ainus poeg William Edwards Boeing noorem sündis 22. novembril 1922.

1929. aastal moodustas Boeing koos Pratt & Whitney rajaja Frederick Rentschleriga vertikaalselt integreeritud firma United Aircraft and Transport Corporation, millel olid ärihuvid kõigis lennunduse aspektides ja ostis lühikese aja jooksul kokku palju väikeseid lennufirmasid, ühendades need United Air Lines'iks.

1934. aastal aga süüdistas USA valitsus Boeingit monopolismis, vastuvõetud Lennupostiseadusega (Air Mail Act) kästi lennukifirmadel lennuteenused lennukiarendusest ja -tootmisest eralda, mispeale United Aircraft and Transport Corporation jagati kolmeks:

• United Aircraft Corporation alla kuulus tootmine USA idaosas;
• Boeing Airplane Company alla kuulus tootmine USA lääneosas;
• United Airlines tegutses lennutegevusega.

Kuigi Boeing Airplane Company oli endiselt suurtootja, ei saavutanud see edu enne teise maailmasõja algust. Seepeale lahkus Boeing lennundusest ja oma ülejäänud elu tegutses kinnisvaraarenduse ja hobusekasvatusega.

14. mail 1954 tuli Boeing koos naise Berthaga tagasi Boeing Airplane Companysse reaktiivreisilennuki Boeing 367–80 prototüübi esitlusele.

Boeing suri 28. septembril 1956, kolm päeva enne oma 75. sünnipäeva, olles parasjagu Pugeti väinal oma jahi pardal.