W. E. B. DuBois
William Edward Burghardt Du Bois (23. veebruar 1868 Great Barrington, Massachusetts, – 27. august 1963 Accra, Ghana) oli Ameerika sotsioloog, ajaloolane, teadlane, kodanikuõiguste aktivist, kirjanik ja toimetaja.
| W. E. B. Du Bois | |
|---|---|
 William Edward Burghardt Du Bois (1918) | |
| Sünniaeg |
23. veebruar 1858 Great Barrington, Massachusetts, USA |
| Surmaaeg |
27. august 1963 Accra, Ghana |
| Haridus | |
| Tegevusala | kodanikuõiguste aktivist, sotsioloogia, ajalugu |
| Abikaasa |
Nina Gomer (1896-1950) Lola Shirley Graham (1951–1963) |
| Lapsed | Burghardt Gomer Du Bois, Yolande Nina Du Bois Williams, David Graham Du Bois (lapsendatud) |
| Autogramm | |
 | |
Ta oli esimene afroameeriklane, kes sai Harvardi ülikoolis doktorikraadi, mille ta teenis välja oma väitekirjaga "Aafrika orjakaubanduse mahasurumine Ameerika Ühendriikides: 1638–1870". Tema südameasjaks oli rassismi vastu võitlemine ning ta oli üks asutajatest NAACP (Rahvuslik Ühing Värviliste Inimeste Arenguks) asutajaks.[1]
Lapsepõlv
muudaWilliami ema Mary Silvina Du Bois (Burghardt) oli koduabiline ning isa Alfred Du Bois oli rändur ja juuksur.[2] William oli segarassist ja identifitseeris ennast mulatina (ajalooline rassiline klassifikatsioon inimestest, kes on sündinud ühest valgenahalisest ja ühest mustanahalisest vanemast, aga ka segarassist koosnevatest inimestest üldiselt). Kaks aastat pärast Williami sündi lahkus isa nende juurest, mille tõttu ka ema, Mary Silvina, kolis tagasi oma vanemate juurde. Du Bois kasvas üles suhteliselt sallivas kogukonnas, kuid oma segarassi tõttu sattus ta siiski vahepeal rassismi ohvriks.[3]
Haridus
muudaTa alustas oma õpinguid kohalikus riigikoolis, kus sõbrunes paljude valgete õpilastega. Ta oli särav noor poiss ning ka valgenahalised õpetajad olid väga toetavad tema suhtes.[4]
Kirikute toetuse abil kolis ta 1885. aastal Nashville'i Tennessee osariiki, et minna õppima Fiski ülikooli, kus ta lõpetas bakalaureusekraadiga. Seal elades ja õppides sai ta rohkem teadlikuks märatsevast rassismist, millega mustanahalised pidid silmitsi seisma.
Pärast Fiski ülikooli õppis ta aastatel 1888–1890 Harvardis, kuid kuna Harvard ei aktsepteerinud eelmise kooli ainepunkte, siis lõpetas ta teise bakalaureusekraadiga. Harvard oli talle aga katsumus, sest kooli eest oli vaja tasuda ning selleks käis ta suvel palju tööl ning hädajuhtudel laenas ka sõpradelt raha. 1891. aastal sai ta kätte ka magistrikraadi.
Oma heade õpitulemuste eest teenis ta välja ka John F. Slateri nimelise stipendiumi vabatahtlike hariduse fondist, et minna õppima Berliini ülikooli. Ta reisis Berliinis õppides väga palju ning tihti puutus kokku ka riigi mõne silmapaistvama teadlasega, kelleks olid näiteks Gustav von Schmoller, Adolph Wagner ja Heinrich von Treitschke.[3]
Ta naasis Ameerika Ühendriikidesse ilma doktorikraadita ning hakkas Wilberforce'i ülikoolis õpetama inglise keelt ja kirjandust. Pärast aastat õpetajana töötamist kaitses Du Bois väitekirja "Aafrika orjakaubanduse mahasurumine Ameerika Ühendriikides 1638–1870". Ta sai doktorikraadi ja väitekiri avaldati 1896. aastal ka raamatuna.[2]
"Philadelphia neeger"
muudaPennsylvania ülikool tellis Du Bois'lt uurimuse, mille eesmärk oli tuvastada afroameerika kogukonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme. Uuring hõlmas umbes 5000 isiklikku küsitlust, ehk siis Du Bois käis ukselt uksele, et erinevate inimestega vestelda. Du Bois järeldas, et mitme muutujaga probleemide juur peitub selles, kuidas mustanahalisi ameeriklasi tajutakse, märkides, et probleemid leevenevad, kui valgenahalised inimesed hakkavad oma mustanahalisi naabreid pidama endaga võrdseteks ega pea neid endast halvemateks. Ta tõi välja ka süsteemse orjanduse pärandi ja eluasemepoliitika, mis jättis ühiskonna mustanahalised liikmed maksma halvemate elamispindade eest rohkem üüri.[1]
NAACP
muudaNAACP on USA vanim ja suurim kodanikuõiguste organisatsioon, mis loodi 1909. aastal. Selle missioon on kindlustada kõikide inimeste õiguste poliitiline, hariduslik, sotsiaalne ja majanduslik võrdsus, et kaotada rassipõhine diskrimineerimine ning tagada kõigi inimeste tervis ja heaolu. Umbes 60 inimest, kellest seitse olid afroameeriklased, allkirjastasid üleskutse, mis vabastati Lincolni 100. sünniaastapäeval.[5]
Niagara liikumine
muudaNiagara liikumine oli 1905. aastal asutatud kodanikuõiguste rühmitus. Aktivist W. E. B. Du Bois ja paljud teised mustanahalised toetajad kohtusid Niagara joa lähedal, kuid Kanada poolel, kuna ükski Ameerika poolel asuv hotell ei võimaldanud neil sisse registreerida ennast. Nad moodustasid afroameeriklaste ühiskondlikele ja poliitilistele muutustele pühendunud organisatsiooni. Koos koostati loetelu nõudmistest, mis hõlmasid segregatsiooni ja diskrimineerimise lõpetamist ametiühingutes, kohtutes ja avalikes ruumides, samuti majanduslike ja hariduslike võimaluste võrdsust.
Ehkki Niagara liikumisel oli seadusandlikule tegevusele vähe mõju, viisid selle ideaalid Värviliste Inimeste Edendamise Rahvusliku Ühingu organisatsiooni (NAACP ehk inglise keeles National Association for the Advancement of Colored People) moodustamiseni.[6]
Ajakiri The Crisis
muudaDu Bois asutas 1910. aastal ajakirja The Crisis, mis oli murranguline väljund Aafrika-Ameerika kogukonna ees seisvate kriitiliste probleemide arutamiseks ja teisest rassidest inimeste intellektuaalse ja kunstiteose jagamiseks. Esimesel kümnendil keskendus see sellistele elutähtsatele teemadele nagu lintšimine ja I maailmasõda. Aastatel 1920–1921 andis Du Bois välja lasteväljaande, mille nimi oli The Brownies Book. See oli esimene eranditult mustanahalistele noortele mõeldud ajakiri Ameerika ajaloos.[5]
Isiklik elu
muudaOhio osariigis Wilberforce'i Ülikoolis õppejõuna töötades tutvus Du Bois sama ülikooli tudengi Nina Gomeriga. Nad abiellusid 1896. aastal ning neil sündisid poeg Burghardt Gomer Du Bois ja tütar Yolande Nina Du Bois Williams.
Kui Burghardt oli 1,5-aastane, haigestus ta difteeriasse. William üritas leida talle arstiabi, kuid valgenahalised arstid keeldusid ravimast mustanahalist last. Pärast kümnepäevast põdemist laps suri.[7]
Kaks aastat pärast traagilist sündmust sündis nende teine laps Yolande. Kuna ta oli ainus Williami ellujäänud laps, siis temalt oodati väga palju. Tema isa julgustas teda abielluma tuntud luuletaja Countee Culleniga, kuid see abielu lõppes kahe aasta pärast, kuna mees tunnistas Yolandele, et ta on huvitatud hoopis meestest. Yolande abiellus seejärel jalgpallur Arnette Franklin Williamsiga, kuid ka see abielu lõppes lahutusega. Enne lahutust sündis neil tütar Du Bois Williams, kes oli ühtlasi ka Williami ainuke lapselaps. Yolande suri kaks aastat enne oma isa.[8]
1950. aastal Williami naine Nina suri ning juba 1951. aastal abiellus mees Shirley Graham Du Bois'ga, kes oli auhinnatud autor, näitekirjanik, helilooja ja aktivist. Nad tutvusid naise vanemate kaudu ning William oli temast lausa 29 aastat vanem. Shirleyl oli eelmisest abielust poeg David (Graham) Du Bois, kuid Williami jaoks ei olnud see probleem ning ta kasvatas teda justkui oma poega, mille tõttu võttis poiss endale ka kasuisa nime. Shirley suri 1977. aastal rinnavähki.[9]
Surm
muudaDu Bois suri 27. augustil 1963. See juhtus üks päev enne, kui Martin Luther King pidas oma kuulsa kõne "Mul on üks unistus" (inglise keeles "I Have a Dream"). Du Bois'd peeti rassisuhetes riigi üheks mõjukamaks meheks ning 1964. aasta kodanikuõiguse seadustes oli paljusid reforme, mida ta oli terve oma elu korraldanud.[10]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Beggs, Scott (23. veebruar 2019). "10 Fascinating Facts About W.E.B. Du Bois". Mentalfloss (inglise keeles). Vaadatud 07.10.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 2,0 2,1 Holt, Thomas Cleveland (2000). "Du Bois, W. E. B." American National Biography (inglise keeles). Vaadatud 10.10.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 3,0 3,1 "W. E. B. Du Bois Biography". The Famous People (inglise keeles). 15. september 2017. Vaadatud 10.10.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "W. E. B. Du Bois Biography". Biography. 30. oktoober 2019. Vaadatud 07.10.2019.
- ↑ 5,0 5,1 "NAACP". 2019. Vaadatud 31.10.2019.
- ↑ "Niagara Movement". History. 21. august 2018. Vaadatud 31.10.2019.
- ↑ Langton, Diane (16. veebruar 2018). "Time Machine: Woman who grew up in Cedar Rapids married civil rights leader". The Gazette. Vaadatud 28.10.2019.
- ↑ Paul, S (23. veebruar 2015). "Yolande Nina DuBois Williams". Find a Grave. Vaadatud 30.10.2019.
- ↑ Lewis, Jone Johnson (4. märts 2018). "Biography of Shirley Graham Du Bois". ThoughtGo. Vaadatud 31.10.2019.
- ↑ Griffin, C. E. (22. august 2013). "W.E.B. Du Bois' death is forever tied to the march". Our Weekly. Vaadatud 31.10.2019.