Vikipeedia

Mul on üks unistus

"Mul on üks unistus" (inglise keeles "I Have a Dream") oli avalik kõne, mille Ameerika Ühendriikide inimõiguste aktivist Martin Luther King pidas 28. augustil 1963 Lincolni memoriaali trepilt rohkem kui 250 000 inimesest koosnevale publikule. Kõne oli osa Washingtoni protestimarsist töökohtade ja vabaduse eest ning King kutsus selles lõpetama rassismi Ameerika Ühendriikides. Tegemist on ühe tähtsama seigaga Ameerika kodanikuõiguste liikumise ajaloos.[1]

Martin Luther King pidamas kõnet "Mul on üks unistus" Lincolni memoriaali trepilt

Kõne algas viitega vabakslaskmise väljakuulutamisele (Emancipation Proclamation), mis vabastas 1863. aastal miljoneid orje. Seejärel tõdes King, et "sada aastat hiljem ei ole Neeger ikka veel vaba".[2][3] Kõne lõpus lahknes Kingi esitus ettevalmistatud tekstist, pooleldi improviseeritud lõppsõnaks teemal "Mul on unistus". Võimalik, et teda ajendas selleks Mahalia Jacksoni hüüatus: "Räägi neile unistusest, Martin!" Selles kuulajaid enim erutanud ja kõige tuntumas osas kõnest rääkis King oma unistusest vabaduse ja võrdsuse kohta, mis tärkab orjuse ja vihkamise maast.[4] See kõne valiti 1999. aastal õpetlaste seas tehtud küsitlusel Ameerika Ühendriikide tippkõneks 20. sajandil.[5]

Taust

muuda
 
Rahvamass, kes oli kogunenud kõnesid kuulama

Washingtoni protestimarss töökohtade ja vabaduse eest oli osaliselt mõeldud selleks, et näidata massilist toetust president Kennedy poolt juunis välja pakutud kodanikuõiguste õigusaktidele. King ja teised liidrid nõustusid hoidma oma kõned rahulikud, et vältida kodanikuallumatuse provotseerimist, millest oli saanud kodanikuõiguste liikumise tunnus. King kujundas oma kõne algselt austusavaldusena Abraham Lincolni Gettysburgi kõnele ja see pidi ajaliselt kattuma orjade vabastamise 100. aastapäevaga.[4]

Kõne pealkiri ja kirjutamine

muuda

King oli unistustest jutlustanud alates 1960. aastast, kui ta pidas kõne NAACP-is pealkirjaga "Neeger ja Ameerika unistus" ("The Negro and the American Dream"). Selles kõnes arutles ta, milline lõhe on Ameerika unistuse ja Ameerika reaalsuse vahel, öeldes, et varjamatult valge rassi üleolekut propageerivad inimesed on unistust rüvetanud kuid ka "meie föderaalvalitsus on unistust armistanud läbi oma apaatia ja silmakirjalikkuse, õigluse eesmärgi reetmise". King pakkus, et "võib-olla on neeger Jumala instrument Ameerika hinge päästmiseks."[6][7] Ka Detroitis, kus ta osales 1963. aasta juunis koos Walter Reutheri ja reverend C. L. Frankliniga mööda Woodward Avenued kulgenud protestimarsil, oli ta esinenud "unistusest" rääkiva kõnega.[8]

Washingtoni protestimarsi kõnel, mida tuntakse kõnena "Mul on üks unistus", oli mitu erinevat, eri aegadel kirjutatud versiooni.[9] Sellel pole ühte mustandit, vaid see on kokku sulatatud eri kavanditest ja kandis algselt nime "Normaalsus, ei iial enam" ("Normalcy, Never Again"). "Normaalsus, ei iial enam" mustand asub Morehouse College Martin Luther King, Jr. Collection of Robert W. Woodruff Library of the Atlanta University Center and Morehouse College.[10] Mul üks unistus" on tähelepanu keskele sattunud seoses kõne esitusega. Afroameeriklasest gospelilaulja Mahalia Jackson hüüdis kõne lõpu poole Martin Luther Kingile: "Räägi neile unistusest, Martin."[11] King lõpetas ettevalmistatud teksti järgmise ja hakkas "jutlustama", rõhutades iga punkti lausega "Mul on üks unistus.".

Kõne visandamisele aitasid kaasa Stanley Levison ja Clarence Benjamin Jones[12] Riverdale'is New Yorgis. Jonesi sõnul "olid protestimarsiga seotud logistikaküsimused niivõrd koormavad, et kõne polnud prioriteet" ja "teisipäeva, 27. augusti õhtul [12 tundi enne protestimarssi] ei teadnud Martin endiselt, mida rääkida".[13]

Enne kõnet Washingtoni protestimarsil oli King esinenud oma "Mul on üks unistus" fraase kasutanud kõne ajal Cobo Hallis 25 000 kuulaja ees ja pärast 125 000 osavõtjaga Detroiti vabadusmarsil 23. juunil 1963.[14][15] Pärast Washingtoni marssi andis Detroiti Gordy plaadifirma välja Cobo Hallis tehtud salvestise Kingi kõnest LP-na "The Great March To Freedom."[16]

Kõne

muuda

Kingi kõnet peetakse retoorika meistriteoseks. See viitab iseseisvusdeklaratsioonile, vabakslaskmise väljakuulutamisele ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonile. Kõne alguses vihjab King Abraham Lincolni Gettysburgi pöördumisele, öeldes: "Sada aastat tagasi..." Viitena orjuse kaotamisele emantsipatsiooniaktis ütles King: "See oli kui rõõmus päevavalgus, mis lõpetas nende pika vangistuse öö."[2] Anafoor, fraasi tunderõhuline kordus lausete alguses, on retooriline võte, mis leidis kasutamist kogu kõne jooksul. Tuntuim kõnes kasutatud anafoor on "Mul on (täna) üks unistus!", aga neid oli veel:[17] "Me ei jää rahule enne", "Helisegu vabadus" ja "Nüüd on aeg...".

Ametliku programmi järgi oli King kuueteistkümnes kaheksateistkümne esineja seas, kes tol päeval rääkima pidid.[18]

Samal päeval esinenud Ameerika Ühendriikide esindajatekoja liikme John Lewise sõnul: "Dr. Kingil oli jõud, võimalus ja võime muuta need kaks Lincolni memoriaali astet monumentaalseks alaks, mida mäletatakse igavesti. Rääkides nii, nagu ta seda tegi, ta haris, ta inspireeris, ta informeeris mitte ainult seal viibinud inimesi, vaid inimesi kogu Ameerikas ja ka veel sündimata generatsioone."[19]

Kõnes välja toodud ideed peegeldavad Kingi enda sotsiaalseid kogemusi mustanahaliste diskrimineerimise osas. Kõne toetub Ameerika müütidele, mis räägivad vabadusele rajatud rahvast ja õiglusest kõigile inimestele ja toetab neid sekulaarseid müüte, asetades need spirituaalsesse konteksti ning argumenteerib, et rassiline õiglus on kooskõlas Jumala tahtega. Seega pakub kõne retoorika Ameerikale lunastust rassistlike pattude eest.[20] King võrdles Ameerika lubadusi "veksliga" mille viimane täitmata on jätnud. Ta ütles, et "..Ameerika on andnud neegrile halva tšeki, mis on tulnud tagasi märkusega "puudub rahaline kate"".[2]

„ Mul on üks unistus, et minu neli väikest last elavad ühel päeval rahva hulgas, kus nende üle ei otsustata nende nahavärvi, vaid nende iseloomuomaduste tõttu. Mul on täna üks unistus! “

Kõnes sisalduv fraas[21][22]

Sarnasused ja vihjed

muuda

Kingi kõne kasutab palju fraase ja ideid, mis pärinevad tema enda kõnedest ja muudest tekstidest. Ta oli juba aastaid rääkinud unistustest, tsiteerinud laulu "My Country, 'Tis of Thee" ja loomulikult viidanud palju piiblile. Idee konstitutsionaalsetest õigustest kui "täitmata lubadusest" pärineb Clarence Jonesilt.[6]

Kõne lõpuosa sarnaneb osaliselt Archibald Carey Juniori kõnega 1952. aasta vabariiklaste konverentsil: mõlemad kõned lõppevad tsitaatidega Samuel Francis Smithi populaarse patriootliku hümni "My Country, 'Tis of Thee" esimesest salmist ja mitme mäe nimed, kust mõlemad hüüavad "helisegu vabadus", kattuvad.[6]

Väidetavalt olevat King kõne koostamisel toetunud ka Prathia Halli kõnele, mille viimane pidas mahapõletatud kiriku varemetel USA-s Terrelli maakonnas Georgias 1962. aasta septembris ja kus ta kordab fraasi "mul on üks unistus".[21]

Vastukaja

muuda

Kõne sai sellele järgnenud päevadel kiituste osaliseks ja paljud kaasaegsed vaatlejad pidasid seda marsi tippsündmuseks.[23] James Reston ütles New York Timesi kirjutises: "Dr. King puudutas kõiki päevakajalisi teemasid, ainult tegi seda paremini kui keegi teine. Ta pakatas Lincolni ja Gandhi sümbolismist ja Piibli harmooniatest. Ta oli nii sõjakas kui ka kurb ja saatis rahva koju tundega, et pikk teekond oli seda väärt olnud."[6] Reston märkis ka, et sündmus "oli televisiooni ja pressi poolt paremini kaetud kui ükski teine sündmus pärast president Kennedy inauguratsiooni" ja arvas: "Läheb veel kaua aega, enne kui [Washington] unustab meloodiad ja melanhoolse hääle, millega reverend Dr. Martin Luther King Jr. oma unistusi rahvasummale hüüdis."[24]

Ka Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) pani seda kõnet tähele. See tõukas FBI-d COINTELPRO programmi SCLC vastu laiendama ning eriti just Kingi kui USA suurt vaenlast sihikule võtma.[25] COINTELPRO-d juhtiv agent William C. Sullivan kirjutas kaks päeva pärast kõnet koostatud memos Kingi kasvavast mõjust:

„ Kingi eilse võimsa demagoogilise kõne valguses seisab ta pea ja õlgade jagu kõrgemal, kui kõik teisted neegrite juhid kokku, kui see puudutab suurte neegite rahvahulkade mõjutamist. Me peame ta nüüd ära märkima, kui me pole seda varem teinud, kui kõige ohtlikuma neegri tulevikus, mis puudutab seda riiki kommunismi, neegrite ja rahvusliku julgeoleku vaatepunktist “

[26]

Pärand

muuda
 
Mälestustahvel Lincolni memoriaalil, kohas kust Martin Luther King pidas oma kuulsa kõne

Marss Washingtoni survestas Kennedy valitsust edendama Kongressis seadusloomet kodanikuõiguste osas.[27] Arthur M. Schlesingeri päevikud, mis ilmusid pärast tema surma 2007. aastal, väidavad, et president Kennedy kartis, et kui marsile ei õnnestu meelitada piisavalt palju demonstrante, siis võib see kahjustada tema pingutusi kodanikuõiguste osas.

Kõne ja protestimarsi tulemusel valis ajakiri Time Kingi 1963. aasta inimeseks ja 1964. aastal sai temast noorim inimene, kes on pälvinud Nobeli rahuauhinna.[28] Kirjalikult ei ilmunud kõne enne 1983. aasta augustit, mil Washington Post selle transkriptsiooni avaldas.[3]

USA Kongressi raamatukogu lisas kõne austusavaldusena 2002. aastal United States National Recording Registrysse.[29]

National Park Service paigaldas 2003. aasta 22. augustil Lincolni memoriaali trepile – kohta, kus King kõne pidas – marmorist mälestustahvli.[30]

Kõne originaaltekst

muuda

Samal ajal, kui King lehvitas rahvale hüvastijätuks, ulatas ta kirjutusmasinal trükitud originaalteksti George Ravelingile.[31] Raveling on endine pesapallitreener, kes tol ajal koos Kingiga poodiumil viibis.[32] Tekst on endiselt tema omanduses.[33][34]

Viited

muuda
  1. ↑ Hansen 2003, lk 177.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Kõned, mis muutsid maailma, lk 152
  3. ↑ 3,0 3,1 Alexandra Alvarez, "Martin Luther King's "I Have a Dream" : The Speech Event as Metaphor", Journal of Black Studies 18(3); DOI: 10.1177/002193478801800306
  4. ↑ 4,0 4,1 Nicolaus Mills, "What Really Happened at the March on Washington?", Dissent, Summer 1988; reprinted in Civil Rights Since 1787: A Reader on the Black Struggle, ed. Jonathan Birnbaum and Clarence Taylor, New York: New York University Press, 2000.
  5. ↑ Stephen Lucas ja Martin Medhurst "I Have a Dream Speech Leads Top 100 Speeches of the Century." University of Wisconsin–Madison. Kasutatud 12. august 2013.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 ""I Have a Dream" (28 August 1963)". Stanford University’s Martin Luther King, Jr., Papers Project (Inglise keel). King Research and Education Institute. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2009. Vaadatud 12. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. ↑ Martin Luther King, Jr. (25. september 1960). "The Negro and the American Dream" (pdf) (Inglise keel). Charlotte: King Research and Education Institute. NAACP'ile peetud kõne. Vaadatud 12. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  8. ↑ "Interview With Martin Luther King III". CNN (Inglise keel). 22. august 2003. Transkript. Vaadatud 24. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  9. ↑ Hansen 2003, lk 70.
  10. ↑ Morehouse College Martin Luther King, Jr. Collection, 2009. Robert W. Woodruff Library, Atlanta University Center
  11. ↑ Hansen 2003, lk 58.
  12. ↑ "Jones, Clarence Benjamin (1931– )". Martin Luther King Jr. and the Global Freedom Struggle (Inglise keel). Stanfordi Ülikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2011. Vaadatud 24. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  13. ↑ Clarence Benjamin Jones (16. jaanuar 2011). "On Martin Luther King Day, remembering the first draft of 'I Have a Dream'". Washington Post (Inglise keel). Vaadatud 24. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  14. ↑ "Detroit's Walk To Freedom". Michigan History Magazine (Inglise keel). 22. juuni 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2015. Vaadatud 24. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  15. ↑ Bob Garrett. "Martin Luther King, Jr. and the Detroit Freedom Walk" (Inglise keel). Michigan Department of Natural Resources – Michigan Library and Historical – Center Michigan Historical Center. Vaadatud 24. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  16. ↑ Brian Ward (1998). "Recording the Dream". History Today vol. 48 Issue 4 (Inglise keel). Vaadatud 24. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  17. ↑ Kõned, mis muutsid maailma, lk 152–155
  18. ↑ "Official Program for the March on Washington (Washingtoni marsi Lincolni memoriaalil peetavate kõnede kava)" (Inglise keel). John F. Kennedy Library. Vaadatud 24. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  19. ↑ "Martin Luther King Jr.'s "I Have a Dream" Remembered". PBS Newshour (Inglise keel). 28. august 2003. Transkriptsioon. Vaadatud 24. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  20. ↑ Vaata David A. Bobbitt, "The Rhetoric of Redemption: Kenneth Burke's Redemption Drama and Martin Luther King, Jr.'s "I Have a Dream" Speech" (Lanham, MD: Rowman & Littlefield, 2004)
  21. ↑ 21,0 21,1 Faith Holsaert et al. "Hands on the Freedom Plow: Personal Accounts by Women in SNCC". University of Illinois Press, 2010, lk 180.
  22. ↑ Kõned, mis muutsid maailma, lk 154
  23. ↑ "The News of the Week in Review: March on Washington–Symbol of intensified drive for Negro rights," New York Times (September 1, 1963). The high point and climax of the day, it was generally agreed, was the eloquent and moving speech late in the afternoon by the Rev. Dr. Martin Luther King Jr., [...].
  24. ↑ James Reston, "'I Have a Dream...: Peroration by Dr. King sums up a day the capital will remember," New York Times (August 29, 1963)
  25. ↑ Tim Weiner "Enemies: A history of the FBI", New York: Random House, 2012, lk 235
  26. ↑ "The FBI's War on King". American RadioWorks (Inglise keel). American Public Media. Vaadatud 24. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  27. ↑ Clayborne Carson (2009). "King, Obama, And The Great American Dialogue". American Heritage vol. 59 Issue 1 (Inglise keel). Vaadatud 24. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  28. ↑ "Martin Luther King Jr. – Biographical". Nobel Prizes and Laureates (Inglise keel). Nobeli preemi fond. Vaadatud 12. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  29. ↑ "The National Recording Registry 2002". Library of Congress press release announcing the 2002 Registry. (Inglise keel). Kongressi raamatukogu. Vaadatud 24. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  30. ↑ "Lincoln Memorial" (Inglise keel). USA National Park Service. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2007. Vaadatud 24. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  31. ↑ Xavier L. Suarez (17. oktoober 2011). "Democracy in America: 2010" (Inglise keel). AuthorHouse. Lk 10-. Vaadatud 12. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) ISBN 978-1-4567-6056-4
  32. ↑ Karen Price Hossell 2005 "I Have a Dream." Heinemann-Raintree Library. lk 34–. ISBN 978-1-4034-6811-6
  33. ↑ Tom Weir (27. veebruar 2007). "George Raveling owns MLK's 'I have a dream' speech". USA Today (Inglise keel). Vaadatud 24. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  34. ↑ Douglas Brinkley (28. august 2003). "Guardian of The Dream". Time U.S. (Inglise keel). Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2011. Vaadatud 12. august 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Kirjandus

muuda
  • "Kõned, mis muutsid maailma : jutustused ja transkriptsioonid hetkedest, mis kujundasid ajalugu" Tallinn, 2006, ISBN 9789949425105
  • Drew D. Hansen (2003). "The Dream: Martin Luther King, Jr., and the Speech that Inspired a Nation". New York, NY: Harper Collins.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mul_on_üks_unistus&oldid=6699080"