Lapsendamine
Lapsendamine ehk adopteerimine on protsess, mille käigus isik võtab endale vanemlikud õigused ja kohustused teise isiku (tavaliselt lapse) üle. Üldiselt kantakse selle käigus bioloogilistelt vanematelt või eestkostjalt uu(t)ele vanema(te)le jäädavalt ja pöördumatult kõik juriidilised õigused ja kohustused lapsendatava suhtes.
Eesti
muudaLapsendamine on õiguslik toiming, mis loob lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus. [1]
Lapsendamisega tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel samad õigused ning kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil. Lapsendada võib ainult lapse huve silmas pidades ja siis, kui on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe. Vähemalt 10-aastast last saab lapsendada vaid lapse enda nõusolekul. Kui lapsendatakse nooremat kui 10-aastast last, siis selgitatakse välja ka tema arvamus.[2]
Lapsendamise ja hooldusvanemaks olemise vahe. Lapsendada saab ainult neid lapsi, kelle bioloogilistelt vanematelt on vanemlikud õigused (hooldusõigus) täielikult ära võetud. Hooldusperre lähevad lapsed tihti siis, kui kohus on vanemate hooldusõigust ajutiselt piiranud või selle peatanud.[3] Hooldusperes oleva lapse seaduslik eestkostja on elukohajärgne kohalik omavalitsus (konkreetsemalt lastekaitsetöötaja), kellega tuleb perel kooskõlastada kõik lapse elus toimuvad suuremad otsused (kooli valik, välismaale reisimine, haiglaravi jne). Kui bioloogilised vanemad likvideerivad probleemid, mille tõttu neilt laste hooldusõigus ära võeti, siis läheb laps hooldusperest koju tagasi. Hoolduspere peab olema valmis selleks, et laps võib nende juures elada ajutiselt või jääda alatiseks. Lapsendamine seevastu on lõplik ja pöördumatu. Lapsendamise hetkest on lapsel juriidiliselt kõik sidemed bioloogilise perega lõpetatud. [3]
Lapsendada saab orbu; last, kelle vanem on andnud nõusoleku lapsendamiseks; last, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud; last, kelle vanemad on tunnistatud teadmata kadunuks.[1]
Lapsendajale esitatavad nõuded: lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane isik, kelle teovõimet ei ole piiratud; abielus olevad isikud lapsendavad ühiselt, erandina võib lapsendada üksi, kui teise abikaasa teovõime on piiratud; lapsendajaks võib olla ka üksikisik. [4]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 http://www.eatl.ee/kasulikku/moisted/lapsendamine/
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2018. Vaadatud 5. jaanuaril 2018.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 3,0 3,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2018. Vaadatud 5. jaanuaril 2018.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2018. Vaadatud 5. jaanuaril 2018.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)