Võra

Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum. Puittaimede võra teljeks on peavars või tüvi.

Tammedel on sageli muljetavaldav võra

Aiandus

Võra ehk puukroon on puu või põõsa oksade kogum ehk oksastik, mis jääb tüvest ülespoole. Võra keskseks osaks on tüvepikendus – tüve jätk võra sees kuni juhtoksani. Tüvepikendusele kinnituvad kõik teised võra osad. Puuvõra on liigiomane.

Võral saab eristada juhtoksa ja sellest lähtuvaid harusid: kõrval- ja katteoksi.

Esteetilistel kaalutlustel on loodud mitmeid muudetud võradega puid ja põõsaid, kus näiteks võra pikkust või laiust on muudetud, näiteks kääbusviljapuudel.

Puu võra kuju

Puuvõra kuju varieerub sõltuvalt nende liigist, kasvutingimustest ja ka vanusest. Lagedal kasvava puu võra ulatub sageli maapinnani ja on tüve suhtes horisontaalsuunas sümmeetriline. Metsas surevad puude alumised oksad metsa kasvamise käigus, kui oksani ei jõua piisavalt valgust, tüved laasuvad ja elusvõra säilib tüve ülaosas ainult 20–50 % ulatuses puu kõrgusest. Metsas kasvavate puude võrad on horisontaalsuunas tihti ebasümmeetrilised naaberpuudest tingitud konkurentsi tõttu. Eestis kasvavate metsapuude võrakujud on silinderjas-koonusjad (kuusk) või ellipsoidsed (mänd, lehtpuud).

Puu võra mudelid

Puuvõrade suurust ja kuju saab modelleerida mitmeti. Näiteks saab puu võra koostada pisikestest silindritest, mis kujutavad oksi. Võra modelleerimiseks ja kujutamiseks kasutatakse aga ka geomeetrilisi kujundeid (silinder, koonus, ellipsoid). Võra kirjeldatakse tavaliselt tema pikkuse ja läbimõõduga . Puuvõra võib jagada ka neljaks ümber tüve paiknevaks sektoriks ja need omakorda poolitada võra kõige laiema osa kohalt . Puuvõra vertikaalset projektsiooni horisontaalsel pinnal lähendatakse tihti lihtsustamise mõttes ringina, mille läbimõõtu prognoositakse puu tüve rinnasdiameetri järgi. Seda seost on kasutatud aerofotodelt metsade takseerimisel.

Vaata ka

• Võraelustik
• Kääbusviljapuud
• Bonsai