Voldemar Tippel

Eesti arhitekt

Voldemar Tippel (2. oktoober 19073. september 1995) oli Eesti arhitekt, Tartu linnaarhitekt 1935–1940[1] ja Tallinna peaarhitekt 1944–1952.[2]

Voldemar Tippel lõpetas 1927. aastal Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumi[3] ja 1934. aastal Tallinna Tehnikumi arhitekti kutsega.[4] Voldemar Tippel oli üliõpilasseltsi Raimla vilistlane.[5]

Arhitektikarjääri alustas ta elumajade ehitamisel Tallinnas ja riigimõisate ehitamisel, samuti töötas Pärnu maavalitsuses.[4]

Tippel sai Tartu linnaarhitektiks 1935. aastal pärast Arnold Matteust. Selles ametis projekteeris ta mitmeid esindushooneid, näiteks uusklassitsistlik Tartu turuhoone (1937), Tartu spordihoone[1] ja veetornelamu Õpetaja tänaval (1940). 1940.aasta oktoobris lahkus Tartust Tallinna asudes tööle kohaliku tööstuse rahvakomissariaati.

Tallinna peaarhitektina planeeris ta koostöös arhitekt Toivo Kallase ja aiandusarhitekt Lidia Pettaiga Mustamäe elamurajooni (1959).[2] Leonhard Lapin on nimetanud Tippeli loomingut neoklassitsismiks, Mart Kalm esindustraditsionalismiks.[6]

Voldemar Tippel oli alates 1930. aastaist ka filmiamatöör[7].

1938. aastal iseloomustas toona Supilinnas Tähtvere tänaval elanud Tippel Tartu aguleid nõnda: "Läinud sajandi teisel poolel kui algas suur rahva valgumine maalt linnadesse, algas väheste kapitalidega isikute poolt agulimajade ehitamine, mis ehituskunstile midagi juurde ei andnud ja korterioludes vajalisi paremusi ei toonud. Tolleaegne intensiivne, kuid sealjuures ebaratsionaalne ehitustegevus oli ülemaailmne, mis kandus meile vene kaudu ning kajastub teravalt kõigis meie linnades puuehituse alal. Nii on ka Tartu maa-ala ehistatud suuremalt osalt väheste kapitalidega inimeste poolt, kelle elamiskultuuriline tase polnud arenenud ning kelle nõuded korterite tervishoiu ja mugavuse nõuete suhtes olid väikesed. Kui lisada juurde sellele väärmõisted vabadusest möödunud sajandi individualistliku ühiskondlik-poliitilise maailmavaate pärandusena, siis on arusaadav kuidas võisid tekkida need troostitud agulid, mis meie riikliku iseseisvuse algaastail moodustasid tähtsa osa meie linnade üldpildis."[8]

2007. aastal toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis näitus Voldemar Tippeli loomingust.[2]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Hillar Palamets "Voldemar Tippel Tartu linnaarhitektina 1935–1940" saade "Ajalootund" Raadio 2-s
  2. 2,0 2,1 2,2 "Arhitekt Voldemar Tippel (1907–1995)" Eesti Arhitektuurimuuseumi pressiteade, 24.10.2007
  3. "Arhitekte Tallinna Reaalkoolist"
  4. 4,0 4,1 "Tartule uus arhitekt" Postimees, 17.05.1935
  5. "Konverents Edgar Velbri 105, Voldemar Tippel 100"
  6. Epp Lankots "Mitmekesine funktsionalism" Sirp, 24.11.2011
  7. https://arhiiv.err.ee/vaata/8-mm-elu-12-192012
  8. Voldemar Tippel "Tartu ehitustegevusest" – Rmt: "Tartu: statistilisi andmeid ja analüüse VI" Tartu, 1939, lk 109–110. Cit. via: Lea Teedema "Supilinna asustuse kujunemine 1704–1899" Tartu, 2010, magistritöö

VälislingidRedigeeri