Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linna osast; rahva kohta vaata artiklit Agulid

Brisbane'i agul

Agul on linna kaugem osa, kus elavad vaesemad inimesed ja immigrandid ning kus hoonestus ja heakord on keskmisest kehvemad.[1]

Euroopalikus mõistes on agul industriaalühiskonna tekkega seotud nähtus. Nendele piirkondadele on iseloomulikud vaesus, kitsikus, räpasus, mahajäetus.[2]

Arengumaade suurimate linnade agulid muutuvad slummideks.

Tartu ja Tallinna ajaloolistesse agulitesse – rahvalikult poeetiliste nimedega Supilinn, Kalamaja, Pelgulinn, Kitseküla – rajasid oma esimese eluaseme maalt linna pürgivad inimesed. Tallinna agulites Kalamajas, Koplis, Pelgulinnas, Kassisabas, Tatari asumis elasid tehasetöölised pruunikashallides, kopitanud, pimedates ja ülerahvastatud, veevärgita toauberikes.[2] Vaevalt kuskil mujal Euroopas, välja arvatud ehk Rootsi omaaegsed mäetööstuspiirkonnad, oli töölisagulite olme nii masendavalt troostitu kui see oli I maailmasõja eelses Tallinnas. Osa sellest viletsusest on talletatud ka Johannes Pääsukese ajaloolistel fotodel aastast 1914.

Omaaegsed sotsiaaldemokraatlikud utoopiad, mis püüdsid maailma parandada linnaehituse läbi, ei jätnud puudutamata ka Eestit. Eliel Saarise projekt "Suur-Tallinn" oleks õnnestumise korral võinud muuta Tallinna Helsingi- või Riia-sarnaseks esinduslike kvartalitega euroopalikuks suurlinnaks. Paraku algas maailmasõda ning üle 8000 Krulli, Dvigateli, Lutheri ja mõnegi muu omaaegse suurtöösturi juures töötanud tööstustöölise pere vajas elamispinda.

1920.–1930. aastail omandasid agulid Eestis mahedamad vormid. "Säärvandiga toad" asendusid nn Tallinna majade odavateks pisikorteriteks ja tööliselu omandas üha väikekodanlikumaid vorme.

ViitedRedigeeri

  1. Geograafia mõisted gümnaasiumile. Eesti-vene-eesti sõnastik. 2009. Tartu Ülikooli kirjastus. Koostajad Uudo Pragi jt.
  2. 2,0 2,1 Moodne agul ÄP Online 18.06.2004

VälislingidRedigeeri