Voŭpa (transkribeerituna Vovpa, valgevene keeles Воўпа, poola keeles Wołpa) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Hrodna oblastis Vaŭkavyski rajoonis. Asula on Voŭpa külanõukogu halduskeskus.

Voŭpa

valgevene Воўпа * / Voŭpa *transkriptsioon:Vovpa
vene Волпа Volpa

Vapp

Elanikke 721 (2009)[1]

Koordinaadid 53° 22′ N, 24° 21′ E
Voŭpa (Valgevene)
Voŭpa

Asulas on keskkool, raamatukogu ja kultuurimaja. Vaatamisväärsusteks on katoliku kirik aastast 1773 ja õigeusu kirik aastast 1859. Asula suurimaks vaatamisväärsuseks oli aga puidust sünagoog, mis oli üks uhkemaid terves Ida-Euroopas. See hoone hävis Teise maailmasõja ajal.[viide?]

Ajalugu muuda

Voŭpat mainitakse esimest korda XV sajandil, mil seal asusid riigimõis ja selle juurde kuulunud küla. Aastal 1449 kingiti see paik Sudimantaitistele. Hiljem läks paikkond üle Halšanyst pärit Alšėniškistele. Toona kuulus Voŭpa Navahradaki vojevoodkonda ja Vaŭkavyski maakonda.[viide?]

XVI sajandil kuulus asula Sapiehadele. Toona mõisteti seal omavoliliselt kohut kuningavõimu toetanud hetman Wincenty Korwin Gosiewski üle. XVIII sajandil müüdi alev Jabłonowskitele, aleviks sai Voŭpa aastal 1792. Aastal 1773 valmis puidust ehitatud katoliku kirik, samuti rajati asulasse uhke puidust sünagoog, mida kaunistasid meisterlikud nikerdused.[viide?]

Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 oli alev Venemaa koosseisus, kuuludes nüüd algul Słonimi kubermangu, hiljem aga Hrodna kubermangu. Seoses Poola ülestõusudega konfiskeerisid tsaarivõimud asula Jabłonowskitelt ja sellest sai taas riiklik omand.[viide?]

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Voŭpa Poola koosseisu, 1939. aastast Nõukogude Liitu. Alev muudeti külaks. Teise maailmasõja ajal põletati kahjus maha seal asunud sünagoog.[viide?]

Viited muuda

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuni 2015. Vaadatud 24. juunil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda