Vladimiri Kuldne värav

Vladimiri Kuldne värav (vene keeles Золотые ворота Zolotõje vorota), ehitatud aastail 1158–1164, on ainus säilinud (ehkki vaid osaliselt algkujul) Kiievi-Vene linnavärav[1]. Asub Venemaal Vladimiris, umbes linna keskel, 600 m Kljazma jõest. Ehitis on Vladimiri-Suzdali keskaegse arhitektuuripärandi ühe näitena kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. 18. ja 19. sajandi ümber- ja juurdeehituste käigus saanud tänapäeval tuntud kuju. Väravahoone ruumides tegutseb muuseum, kus tutvustatakse sõja-ajalugu alates mongolite vallutusest kuni 20. sajandi sõjasündmusteni.

Vladimiri ja Suzdali valgest kivist arhitektuurimälestised
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmapärand
Asukoht  Venemaa
Tüüp kultuurimälestis
Kriteeriumid (i), (ii), (iv)
Viited 633-002
Piirkond* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Nimekirja arvatud 1992 (16 istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Kuldse värava lasi püstitada Vladimiri ja Suzdali vürst Andrei Bogoljubski, kes tahtis vanale pealinnale Kiievile vastandudes kujundada Vladimiri linna Venemaa uueks pealinnaks. Selle saavutamiseks lasi ta püstitada uhkeid ja kulukaid ehitisi, peale kirikute ka Kuldse ja Hõbedase värava[2], mis olid sissekäikudeks läbi linna ümbritseva võimsa, mitme meetri kõrguse muldvalli (kokku oli väravaid neli või viis, tänapäeval on järel vaid üks)[3]. Bogoljubski püüdluste mõistmiseks tasub meenutada, et kuldsed väravad on olnud teisteski idakristluses oluliseks peetud linnades, nagu Jeruusalemmas, Konstantinoopolis ja Kiievis.

Arhitektuur

muuda

Kuldse värava 12. sajandil püstitatud osa koosneb valgest kivist laotud kahest rööbitisest, ülal silindervõlviga ühendatud seinast, liseenidega väliskülgedel. Seinte pikkus on 17 m, paksus 1,5–3 m, algne kõrgus oli umbes 15 m [4]. Värav oli määratud toimima kaitseehitisena, aga samal ajal oli tal triumfikaare tunnusjooni. Kuldne värav oli ka linna paraadsissekäik, mis viis rikkaimasse linnaossa, kus elasid bojaarid ja vürstid. Värava kaar on ebatavaliselt kõrge - 14 meetrit. Kaare keskel on väravaava läbiv kivist sild, mis viis ühelt vallilt teisele, tõenäoliselt koos puidust kaitsekäiguga. Selle all asuv ukseava suleti uste ja riividega. Kaasaegse kirjelduse järgi olid need uksed ning värava siseküljed kaunistatud kullatud vasest plaatidega, mille järgi sai värav oma nime. Värava lõunaseinas on trepp, mis viis kunagisele kaitsekäigule ja sealt edasi värava harjale.

Värava harjal asus väike ruudukujuline neljapiilariline tsentraalse kupliga Jumalaema Rüü Vlahernasse Toomise kirik (pühitseti 1164), mis oli samal ajal ka vahitorn. Kirik arvatakse olevat sarnase arhitektuuriga nagu teised sama piirkonna ja ajajärgu kirikud, nagu Püha Dimitri katedraal või Jumalaema Kaitsmise kirik Nerli jõe ääres. On tõenäoline, et Andrei Bogoljubski, kes tõi Võšgorodi nunnakloostris asunud imettegeva Jumalaema ikooni Vladimirisse, tahtis Jumalaemale pühitsetud kirikuga värava harjal osutada sellele, et linn on kõrgeima võimu kaitse all.

Väravaehitis elas üle Vladimiri linna vallutamise mongolite invasiooni käigus aastal 1237. 1469. aastal parandas väravapealset kirikut Moskva ehitusettevõtja Vassili Jermolin[3]. 1778. aastal sai värav kahjustada tervet linna hõlmanud tulekahjus. Linna uue planeerimise käigus 18. sajandil lammutati värava välisseinu toetavad, osaliselt säilinud muldvallid. 1779. aastal andis Katariina II käsu värav üksikasjalikult üle mõõta ning teha sellest detailsed joonised, töö teostasid arhitektid Nikolai von Berk ja Aleksandr Gussev [5]. 1795. aastal ehitati hoone välisseinte toetamiseks värava nelja külge kontraforsid, mis varjati flankeerivate ümartornidega, ning laoti vana ehituskivi taaskasutades uuesti värava võlv. Sama ehituse käigus lammutati väravapealne kirik ning püstitati telliskividest uus (pühitseti 1810).

Kuldne värav on 1995. aastal Venemaa Panga välja antud kolmerublasel hõbedast meenemündil.[6]

Pildid

muuda

Viited

muuda
  1. https://dimon-porter.livejournal.com/53889.html
  2. V. Sergejev, D. Vseviov. Venemaa - lähedane ja kauge. Aegade algusest kuni Vassili III-ni, lk 193
  3. 3,0 3,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuli 2018. Vaadatud 26. juulil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. http://www.zagraevsky.com/goldengates.htm
  5. http://www.rusarch.ru/timofeeva2.htm
  6. https://www.allnumis.com/coins-catalog/russia/russian-federation-commemorative-architectural-monuments-1993/page/2

Välislingid

muuda