Jumalaema rüü toomise püha

Jumalasünnitaja aulise rüü toomine Konstantinoopoli Blachernae kirikusse (kirikuslaavi keeles Положение честно́й Ризы Пресвятой Богородицы во Влахерне, Ризоположение) on Maarja püha, mida õigeusu kirikus tähistatakse 2. juulil (heinamaarjapäev).

Jumalaema rüü toomine. 15. sajandi Vene ikoon, meister Dionisi järgijad

Pärimus muuda

Õigeusu ja katoliku kirikus levinud pärimuse kohaselt jäid Maarjast pärast tema taevassevõtmist hauda tema rõivad. Nende leidmise kohta Bütsantsi keisri Leo Suure valitsemisajal kõneldakse, et vennad Kandidos ja Golbios, jäänud teel Palestiinasse Naatsareti lähedal ühe juudi naise juurde öömajale, said nad teada, et tema käes on hoiul põlvest põlve pärandatud Jumalaema rüü, mis teeb imesid. Keiser, kuulnud sellest vendade käest, käskis tuua rüü kõigi sellekohaste austusavalduste saatel Konstantinoopolisse. Jumalaema rüü viidi Blachernaesse, mere äärde, kuhu just selle jaoks oli ehitatud uus kirik.[1]

Ajaloost muuda

Jumalaema rüüna (maphorion) austatavate tekstiilreliikviate jaoks käskis keisrinna Aelia Pulcheria 452. aastast ehitada Blachernae palee juurde kabeli. Pärast kabeli valmimist toodi reliikviad pidulikult sellesse 2. juulil 458. aastal, päeval, mida tähistatakse Jumalasünnitaja aulise rüü toomise pühana. 473. aastal toodi pühamusse veel mõned Maarja reliikviad - omofor ja osa vööst - ning ehitati Blachernae Jumalaema kirik.

Jumalaema aulise rüü toomise püha, nagu ka ristiülendamise püha rajaneb mitte evangeeliumil ega pärimusel Maarja elust, vaid reliikviate leidmise lool.

Püha kuupäevaga seostub kaks hilisemat ajaloosündmust, mida seostatakse Jumalaema abi ja eestkostega. 2. juulil 860. aastal tõrjusid Konstantinoopoli väed edukalt russide rünnaku pealinnale. 2. juulil 1451. aastal taganes tatarlaste sõjavägi pärast rünnakut Moskvale üllatuslikult võitluseta. Selle sündmuse auks ehitati Moskva Kremlisse aastail 1484-1486 Jumalaema Aulise Rüü Toomise kirik.

Vaata ka muuda

Viited muuda