Ava peamenüü
Vladimir Rõžkov (2013)
Vladimir Rõžkov (2011)

Vladimir Aleksandrovitš Rõžkov (vene keeles Владимир Александрович Рыжков; sündinud 3. septembril 1966 Rubtsovskis Altai krais Vene NFSV-s) on Venemaa poliitik, riigitegelane, politoloog, ajaloolane, raadiosaatejuht ja õppejõud, professor.

Ta oli aastatel 1993–2007 Riigiduuma liige ja 1997–1999 Riigiduuma esimehe esimene asetäitja. 1998. aasta septembris kirjutas president Boriss Jeltsin peaminister Jevgeni Primakovi esildisel alla seadlusele Rõžkovi määramise kohta Venemaa Föderatsiooni asepeaministriks sotsiaalküsimuste alal. Kuid mõne päeva teatas Rõžkov, et keeldub sellest ametikohast, sest hindas selle ametikoha vastuvõtmist sotsiaalse olukorra ülirasketes tingimustes omamata varasemat töökogemust selles valdkonnas avantüürihõnguliseks.

Sisukord

Haridus ja akadeemiline karjäärRedigeeri

Rõžkov lõpetas 1990. aastal Barnaulis Altai Riikliku Ülikooli ajaloo erialal ja kaitses 2001. aastal Peterburis Riigiteenistuse Loodeakadeemias ajalookandidaadi kraadi väitekirjaga "Venemaa poliitilise süsteemi kujunemise ajalugu 1990. aastatel" ("История становления политической системы России в 1990-е годы").[1]

Ta töötab 2008. aastast õppejõuna Kõrgemas Majanduskoolis. Rõžkov on maailmamajanduse ja maailmapoliitika teaduskonna rahvusvaheliste suhete osakonna professor.[1]

OpositsioonipoliitikaRedigeeri

 
Opositsiooniliidrid miitingu tribüünil Moskvas 10. märtsil 2012. Kõnega esineb Grigori Javlinski. Vladimir Rõžkov, miitingu juht, on pildil Javlinskist paremal
 
Vladimir Rõžkov (2009)
 
Vladimir Rõžkov konverentsil Barnaulis (2005)

Rõžkov valiti 2005. aastal Venemaa Vabariikliku Partei poliitnõukogu liikmeks ja 2006. aastal partei kaasesimeheks. Aastatel 2010–2012 oli ta demokraatlike jõudude koalitsiooni "Venemaa Eest Ilma Omavolita ja Korruptsioonita" üks neljast liidrist. 2012. aasta juunis toimunud Venemaa Vabariiklik Partei – Rahvavabaduse Partei kongressil valiti ta partei kaasesimeheks, kuid 2014. aasta veebruaris lahkus ta parteist lahkhelide tõttu Boriss Nemtsovi ja Mihhail Kasjanoviga.

Riigiduuma valimistel 2016. aasta septembris kandideeris Rõžkov Jabloko poolt esitatuna ühemandaadilises valimisringkonnas Barnaulis, kuid kogus vaid 12% valijate häältest ja mandaati ei saanud. 2018. aasta Venemaa presidendivalimistel oli ta presidendikandidaadi Jabloko liidri Grigori Javlinski usaldusisik[2].

IsiklikkuRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri