Vladimir Petrov

 See artikkel räägib jäähokimängijast; Eesti näitleja ja laulja kohta vaata artiklit Valdo Peetri, Läti maletaja kohta Vladimirs Petrovs

Vladimir Petrov (vene keeles Владимир Владимирович Петров; 30. juuni 1947 Krasnogorsk28. veebruar 2017 Moskva) oli NSV Liidu jäähokikoondise ründaja.

Vladimir Petrov (2013)

Ta tuli jäähokis olümpiavõitjaks 1972. aastal Sapporos ja 1976. aastal Innsbruckis ning pälvis hõbemedali 1980. aastal Lake Placidis.

Maailmameistrivõistlustel saavutas Petrov 9 kuldmedalit: 1969–1971, 1973–1975, 1978, 1979 ja 1981. Nendele lisandus hõbemedal 1972. ja pronksmedal 1977. aastast. Euroopa meistrivõistlused olid maailmameistrivõistlustega ühendatud, aga arvesse läksid ainult tulemused Euroopa meeskondade vahel. Euroopa meistrivõistlustel saavutas Petrov 8 kuldmedalit: 1969, 1970, 1973–1975, 1978, 1979 ja 1981. Neile lisandusid hõbemedalid 1971 ja 1972 ning pronksmedal 1977. Aastail 1973, 1977 ja 1979 valiti ta MM-i parimaks ründajaks.

NSV Liidu meistriks jäähokis tuli Petrov aastail 1969–1981 11 korda. Kolmel korral saavutas ta hõbemedali (1969, 1974 ja 1976), teistel aastatel võitis. Karikavõistlused võitis ta viis korda: 1968, 1969, 1973, 1977 ja 1979. Sellele lisandus karikafinaali jõudmine 1976.

Petrov oli viis korda NSV Liidu jäähokimeistrivõistluste resultatiivseim mängija: 1970, 1973, 1975, 1978 ja 1979. See oli omal ajal rekordiline saavutus, kuid Sergei Makarov oli 1980. aastatel 9 korda NSV Liidu jäähokimeistrivõistluste resultatiivseim.

Petrov mängis ainult kolmes klubis: 1965–1967 Krõlja Sovetovis, 1967–1981 AKSK-s ja 19811983 Leningradi ASK-s. AKSK-s ja NSV Liidu koondises moodustas ta ründekolmiku koos Boriss Mihhailovi ja Valeri Harlamoviga.

Petrov oli 22. maist 1992 kuni 8. aprillini 1994 Venemaa hokiföderatsiooni president.[1]

2006. aastal valiti ta IIHF-i Kuulsuste Halli liikmeks.[1]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 "Легендарный хоккеист Владимир Петров умер в возрасте 69 лет". championat.com (vene). 28.02.2017.