Vjatšeslav Leedo hagi AS Delfi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vjatšeslav Leedo esitas 17. aprillil 2006. aastal Harju Maakohtule hagi AS Delfi vastu, milles palus kostjalt välja mõista kohtu äranägemisel õiglase hüvitise mittevaralise kahju tekitamise eest.[1]

AsjaoludRedigeeri

24. jaanuaril 2006. aastal avaldas internetiportaal Delfi artikli „SLK lõhkus plaanitava jäätrassi“. Vaidlusalusel artiklil oli 185 kommentaari, millest 20 rikkusid hageja isiklikke õigusi, alandades tema au ning inimväärikust. Kommentaaride hulgas oli otseseid ja tõsiseid ähvardusi Leedo pihta, mis põhjustasid hagejale negatiivseid emotsioone, meeleolulangust, ärevust jne. Vjatšeslav Leedol on suur mõju avalikku veoteenust pakkuvas äriühingus, mis lõhkus mandri ja saarte vahele plaanitava jäätee. Leedot häiris artikli kommentaariumis ligikaudu 10% kommentaaridest, mille otsene kontekst on ettetvõtja kui avaliku teenuse pakkuja tegevus avalikkuse ees ning need ei puuduta otseselt hageja väärikust ja mainet.

Delfi on loonud ja teinud avalikkusele kättesaadavaks tehnilise lahenduse, mille kaudu saab avaldada kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare. Seega on kostja võlaõigusseaduse sätete järgi kommentaaride avaldaja ja vastutab nende avaldamise tagajärgede eest. Portaalil on võimalik haldajana kontrollida kommentaaride avaldamist ning neid kõrvaldada. Delfi on valinud aga kulude kokkuhoiu tõttu tehnilise lahenduse, mille kohaselt tehakse vaid kommentaaride automatiseeritud eelkontrolli.

Delfi (kostja) hagi ei tunnistanud, tuues põhjuseks, et internetiportaali kasutajate lisatud kommentaarid salvestuvad automaatselt pärast kommentaari sisestamist ilma igasuguse kontrolli või tsensuurita ning on seeläbi kättesaadavad kõigile portaali külastajatele. Portaalipidajad ning traditsiooniline ajakirjandus on seisukohal, et kommentaaride kirjutajad ka vastutavad oma kommentaaride sisu eest. Samuti ei tulene seadusest, et internetikommentaaride toimetamata jätmine tähendab kommentaaridega nõustumist või soovi need avalikustada.[1]

MenetluskäikRedigeeri

17. aprillil 2006. aastal esitas Vjatšeslav Leedo Harju Maakohtule hagi AS Delfi vastu, milles palus kostjalt välja mõista kohtu äranägemisel õiglase hüvitise mittevaralise kahju hüvitamiseks.  25. juunil 2007. a jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata, kuid 22. oktoobril 2007. a tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtuotsuse ning saatis asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Teisel vaatlusele leidis maakohus, et Delfile kuulub vastutus oma internetileheküljel avaldatud kommentaaride ees ning tema tegevus ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna Eesti kohtupraktikas ei oldud seni kujundatud seisukohta inernetiportaali pidaja vastutusest kommentaaride ees, lähtuti Saksamaa kohtupraktikast, kus portaalipidaja kannab vastutust nii anonüümsete kui ka avaldajana identifitseeritavate kommenteerijate avaldatu eest. Ehk Delfit tuleb käsitada kommentaaride avaldajana.

Kohus pidas usutavaks ka Leedo väiteid, et kommentaarid põhjustasid talle negatiivseid emotsioone, meeleolulangust, ärevust ning töövõime langust, kuna vaidlusalusest artiklist ajendatud kommentaarid peavad silmas kommenteerijate omakasu ja rahuldavad vajadust keelepeksu järele. Kohus märkis et kommentaaride väärtushinnangud on spekulatiivsed, need ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub vulgaarsustesse, teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse. Kommentaarides ei diskuteerita enam teema üle, vaid solvatakse lihtsalt massimeedia vahendusel hagejat. Tegemist on õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega ja sooviga teist inimest alandada. Nimetatud põhjusel ei olnud hageja au teotamine õigustatud, isikliku õiguse rikkumine oli õigusevastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega.

Rikkumist peeti raskeks, sest kommentaaride sisu oli räige, kommentaarid avaldati üleriiglise levikuga meediaväljaandes ja need rippusid üleval 24.01-09.03.2006.

27. juunil 2008. a rahuldas Harju Maakohus hagi ning mõistis Delfi AS-lt Leedo kasuks välja 5000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonikaebuse Delfi, kuid 16. detsembri 2008. a otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus täheldas, et maakohus on leidnud õigesti, et kostjale saab ette heita tegevusetust, st Delfi lasi avaldada kommentaare neid enne kontrollimata või ilmumise järel kõrvaldamata.

Kassatsioonikaebuse, nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada, jättis Riigikohus 10. juunil 2009. a rahuldamata.

Euroopa Inimõiguste KohusRedigeeri

4. detsembril 2009. aastal esitas Delfi Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse, tuginedes sõnavabaduse kaitsele. Euroopa Inimõiguste kohus leidis ühehäälselt, et Delfi pidamine kommetaaride eest vastutajaks ei kujuta endast ebaproportsionaalset sõnavabaduse riivet.[2] Delfi otsustas see peale minna Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkogu ette. Suurkogu leidis nagu Eesti Vabariigi Ringkonnakohus, et Delfi ei ole kommentaaride passiivne vahendaja, vaid ta teeb kommentaaride üle märkimisväärset kontrolli. Selle tõenduseks peeti ka asjaolu, et Delfi kutsub, oma majanduslikest huvidest lähtuvalt, inimesi lugusid kommenteerima.

Suurkogu nõustus seega Eesti kohtute otsustega – Delfi on koos kommentaaride tegelike autoritega kommentaaride avaldaja, mis tähendab, et ta vastutab ka nende sisu eest. Suurkogu hinnangul ei olnud kommentaare vaja isegi enne avaldamist kontrollida, piisanuks kui Delfi oleks avaldatud solvavad kommentaarid kiiresti eemaldanud, ei saaks Delfit pidada vastutavaks. Suurkogu hinnanguks jäi, et Delfi poolt rakendatavad meetmed solvavate kommentaaride vältimiseks ei olnud piisavad ning selle tõestuseks peeti ka asjaolu, kus äärmiselt solvavad kommentaarid olid portaalis üleval kuus nädalat enne, kui need kannatanu taotlusel maha võeti.[3]

16. juunil 2015 tegi Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkogu otsuse asjas AS Delfi versus Eesti Vabariik, mis sarnaselt kõigi eelnevate kohtuinstantsidega kinnitas, et Delfi vastutas enda portaalis avaldatud kommentaaride eest.[4]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Kohtuotsus Vjatšeslav Leedo hagi AS Delfi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks". Riigiteataja. Vaadatud 20.09.2019.
  2. Euroopa Inimõiguste Kohus. "Case of Delfi AS vs. Estonia.". European Court of Human Rights, 10.10.2013. Vaadatud 19.09.2019.
  3. "Sõnavabadusest ja vihakõnest Leedo vs. Delfi juhtumi valguses.". Advokatuur.ee, 27.07.2015. Vaadatud 19.09.2019.
  4. Välisministeerium. "Inimõiguste kohus kuulutas välja Delfi vs Eesti otsuse ja leidis, et Eesti ei ole rikkunud konventsiooni artiklit 10, st sõnavabadust.". Välisministeerium, 16.06.2015. Vaadatud 19.09.2019.